Eesti ülikoolid langesid tähtsas edetabelis

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
juubelipidustusteks ehitud Tartu Ülikooli peahoone.
juubelipidustusteks ehitud Tartu Ülikooli peahoone. Foto: Margus Ansu

Maailma tunnustatuim ülikoolide edetabel QS World University Rankings avalikustas aasta 2015/16 edetabeli, millest leiab ka kaks Eesti ülikooli. Paraku on mõlemad pingereas kohti kaotanud.

Juba neljandat aastat järjest napsas esikoha endale mainekas USA ülikool Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (MIT). Võrreldes mulluse edetabeliga kaks kohta tõusnud Harvardi Ülikool maandus teisele kohale ning poodiumi kolmanda koha vääriline on see kord Suurbritannias asuv Cambridge’i ülikool.

Viimased kolm aastat tähtsasse edetabelisse mahtunud Eesti ülikoolid – Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool – pidid tänavu tunnistama väikest langust.

Tartu Ülikool on varasemalt iga aastaga aina suuremat hoogu näidanud ja tabelis kõvasti tõusnud. Näiteks kui 2012. aastal oli ülikool 501., siis juba aasta hiljem 461. ja mullu 379. Nüüd aga on ülikool paarikümne koha võrra langenud ja saavutas pingereas 400. koha.

«Kõrghariduse rahvusvaheline konkurents kasvab pidavalt ja see sunnib kõiki maailma ülikoole panustama nii oma arendustegevusse kui ka nähtavuse ja tuntuse suurendamisse,» tõdes Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm.

«Edetabelites kajastumine ei ole Tartu ülikooli jaoks eesmärk omaette, aga paratamatult peame arvestama, et neid tabeleid jälgitakse ja nende alusel kujundatakse ka oma suhtumist ning edasiõppimise, töötamise ja koostööpartnerite valikuid,» lisas ta.

Rektor tõi välja, et edetabelites kajastuvaid ülikoole hindavad väga näiteks Aasia riikide teadlased ja tudengid, kelle jaoks kannab ülikooli edetabelis olemine tugevat rahvusvahelise õppe- ja teadustöö kvaliteedi sõnumit. Nii et kaudne mõju sellel on Kalmi sõnul nii rahvusvahelisele vastuvõtule kui ka teadus- ja arenduskoostööle.

«Tartu ülikooli koht QS tabeli maailma 400 parima ülikooli hulgas on tunnustus ülikooli teadlaste ja õppejõudude rahvusvahelisele koostööle ja ülikooli jõupingustele oma põhitegevuste kvaliteedi kindlustamisel,» leidis Kalm.

Tallinna Tehnikaülikool saavutas 2013. aastal pingereas igipõlisest konkurendist, Tartu Ülikoolist mõnevõrra parema tulemuse ja sai 441. koha. Mullu kaotas aga ülikool oma positsiooni ja sai 501. koha.

Tänavu on ülikool aga langenud tervelt 100 kohta, olles vahemikus 601-650. «TTÜ on esitanud oma andmeid kõnealusele rankinguagentuurile ainult viimased kolm aastat. Arvestada tuleb aga seda, et ülikoolides toimuv arenguhüpe leiab aset vähemalt viie ja enama aasta jooksul ning iga-aastased edetabelid on pigem hea võimalus oma brändi ja ülikooli positsiooni tutvustada. Seega ülikooli positsiooni kõikumine aasta või paari jooksul erinevates edetabelites ütleb tema kohta suhteliselt vähe,» selgitas ülikooli kommunikatsioonijuht Ain Parmas.

Parmase sõnul näeb TTÜ QS rankingut ühena paljudest võimalustest peegeldada ülikooli pikaajalist arengut, aga eesmärk omaette koht edetabelis ei ole. Küll aga on ülikool endale seadnud pikaajaliseks eesmärgiks pürgida Põhjamaade juhtivate tehnoloogiaülikoolide hulka.

Nii Parmas kui ka Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö juht Reesi Lepa rõhutavad, et edetabeli koostamise metoodika muutub aasta-aastalt. «Kui varasematel aastatel võeti akadeemiliste ekspertide ja tööandjate arvamusküsitluse puhul arvesse kolme viimase aasta küsitlustulemused, siis tänavuse väljaande koostamisel on arvestatud viimase viie aastaga kogunenud vastuseid,» märkis Lepa. Akadeemiliste ekspertide arvamusküsitlus on QSi edetabeli nurgakivi, andes sealjuures tervelt 40 protsenti üldhindest.

Lepa juhtis tähelepanu, et edetabeli kohaselt on TÜ maine akadeemilises maailmas tõusnud just viimastel aastatel, veelgi tähelepanuväärsem oli maine kasv tööandjate seas. Lepa hinnangul võib mõnetine tagasiminek olla tingitud varasemate aastate küsitlustulemuste juurdeliitmisest.

Teise olulise muudatusena on QS arendanud indikaatori «viiteid akadeemilise töötaja kohta» kalkuleerimise metoodikat. Näiteks on QS sellest aastast alates otsustanud jätta arvestamata viited artiklitele, mille autorite kollektiivis esindatud isikute arv ületab kümne piiri. «Ilmselt seletab see ka TÜ teadlaste produtseeritud publikatsioonidele viitamiste arvu vähenemist,» pakkus Lepa.

Sealjuures tõi ta välja, et mõne näitaja osas, nagu välisüliõpilaste protsent ja õppejõudude-üliõpilaste suhtarv, on Tartu Ülikool tulemust parandanud. 

Ülikoolide esikümme aastal 2015/16 (Allikas: QS World University Rankings)

1. Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (MIT)

2. Harvardi Ülikool

3. Cambridge’i Ülikool

4. Stanfordi Ülikool

5. California Tehnoloogiainstituut (CalTech)

6. Oxfordi Ülikool 

7. UCL (University College London)

8. Imperial College London

9. Šveitsi Riiklik Tehnoloogiainstituut (ETH ZUrich)

10. Chicago Ülikool

Vaata kogu edetabelit SIIT.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles