Valitsus ei toetanud gümnaasiumiastme õppekeeleerandi andmist viiele koolile, kuid Narva täiskasvanute gümnaasiumi mure juurde tullakse veel tagasi.
Valitsus ei andnud viiele pealinna koolile venekeelseks õppeks luba
17. september 2015, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus otsustas täna mitte anda viiele Tallinna koolile luba õppekeeleerandiks gümnaasiumiastmes ehk 10. - 12. klassis, sest tulemused näitavad, et koolid saavad hakkama 60 protsendi ulatuses eestikeelse aineõppe läbiviimisega.
Tallinna Kesklinna vene gümnaasium, Haabersti vene gümnaasium, Tallinna Linnamäe vene lütseum, Tallinna Mustjõe gümnaasium ja Tallinna Tõnismäe reaalkool esitasid eranditaotluse kolmandat korda.
Narva täiskasvanute gümnaasiumi samasisulise eranditaotluse juurde otsustas valitsus tagasi tulla, et kuulata haridus- ja teadusministri ettepanekuid, kuidas tagada koolis üleminek eestikeelsele õppele.
Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on gümnaasiumi õppekeel eesti keel. Kooli õppekeeleks loetakse keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppe koormusest. Munitsipaalgümnaasiumis võib õppekeeleks olla ka muu keel, kui selleks annab loa valitsus.