Eestlaste osalus Soome kuritegevuses on langenud

Risto Berendson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna reisisadama D-terminaalis Tallinki laevale suunduvad reisijad.
Tallinna reisisadama D-terminaalis Tallinki laevale suunduvad reisijad. Foto: Peeter Langovits

Vastupidiselt Soome ajakirjandusest jäävale muljele selgub, et eestlaste osa nende kuritegevuses on Schengeni viisaruumiga liitumise järel hoopis langenud.

Tõsi, seda küll mitte kuritegude vähenemise arvelt, vaid pigem seetõttu, et muudegi rahvuste kurjategijad on hakanud Soome vastu huvi tundma. «Mina ei oska öelda, mille põhjal Soome ajakirjandus eestlastega seoses teatud järeldusi teeb, kuid võin kinnitada, et ametkondlikul tasandil ja igapäevaselt koostööd tehes pole me selliseid signaale saanud ja tõenäoliselt ei saagi,» ütles Eesti politseis kriminaalosakonnas rahvusvahelise kuritegevusega tegelev vanemkomissar Reijo Valgjärv.

Vastupidi. Soome ametkondadest tulevad sõnumid on eestlastele pigem positiivsed. Soome võimud on rohkem mures uute tulijate pärast, kes soomlaste väitel on eelkõige Poola, Rumeenia või Bulgaaria päritolu. «Ka leedulaste osa sealses kuritegevuses on hakanud kasvama,» ütles vanemkomissar Valgjärv.

Et eestlaste osalus Soome kuritegevuses on viimastel aastatel kahanema hakanud, on just selliste uute tulijate teene. «Eestlaste sooritatud kuritegude üldarv Soomes ei ole nii väga langenud, pigem on teiste rahvuste osa hakanud selles valdkonnas kasvama,» tõdes Valgjärv.

Uuriti riiki sisenejate tausta

Tänavu suvel keskendusid Soome ametivõimud – politsei, toll, piirivalve ja prokuratuur – ühisoperatsiooni käigus välismaalt tuleva kuritegeliku kontingendi kindlakstegemisele.

Selleks monitooriti riiki sisenemise punktides inimeste taustandmeid, mille põhjal julgeti väita, et viimasel ajal on hakanud kasvama hoopis kurjategijate sisenemine riiki Turu sadama või Soome ja Põhja-Norra ning Põhja-Rootsi vahelise piiri kaudu.

Kõige põhjalikumalt võeti analüüsimiseks ette siiski Tallinna-Helsingi laevaliin, mille puhul selgus, et laevareisijaist, kellel on kuritegelik taust, on eestlasi vaid 12 protsenti. See oli ka politsei jaoks üllatavalt madal näitaja.

Hea koostöö Eestiga

Soomlasi sundis sellist analüüsi tegema fakt, et 2009. aasta suvel kasvas riigis järsult vägivaldsete kuritegude arv – röövid, avalikud vargused jms. Taust­andmete selgitamisega panid soomlased kokku nimekirja 600st suvel Soome reisinud isikust, kes oma profiililt mahtusid riskigruppi – inimeste sekka, kes võivad olla seotud sealse kuritegevusega.

Soomlastel on plaanis nende isikute puhul rakendada karmimat kohtlemispoliitikat, ja juhul kui asjaolud võimaldavad, siis keeldutakse neid isikuid riiki laskmast.

Soomlaste väitel on kurjategijad sageli väga detailselt ära jaganud oma rollid kuritegelikus ketis – on kuriteo planeerijad, täideviijad, varastatud kauba transportijad ja ka selle üle piiri toimetajad.

Eriti tõstsid põhjanaabrid projekti lõppedes esile koostööd Eestiga, sest mitmelgi korral on juba siis, kui laev Eesti sadamasse jõuab, õnnestunud kätte saada Soomest hiljuti varastatud esemeid. Valgjärv tõi näiteks mitmesuguse põllumajandustehnika, mootorisõidukid ja paadimootorid. «Ja mitte alati pole selle kaubaga tabatud inimesed olnud Eesti päritolu,» märkis Valgjärv.

Kahtlased isikud riiki ei pääse

Järeldused Soome suvisest operatsioonist kuritegevuse sisserännu takistamiseks

•    Lisaks Balti riikidele pärineb suur osa riiki sisenevatest kuritegelikest gruppidest Poolast, Rumeeniast ja Bulgaariast.

•    Kurjategijad on hakanud palju rohkem kasutama riiki sisenemisel Turu reisisadamat ning Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra piirilinnu.

•    Selgitati välja 600 inimest, keda Soome riiki siseneda ei lasta, kui leitakse keeldumiseks seaduslik võimalus.

Allikas: Soome politsei

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles