Ehkki välismaale minnes kaotavad paljud senise kõrge ametipositsiooni, suudavad eestlased vähemalt Soomes end mõne aastaga taas üles töötada, märkis rändeprotsesse uurinud Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru.
Professor: Soome kolinud eestlased taastavad kiiresti oma positsiooni
17. september 2015, 15:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui ajalooliselt on rändeprotsessid toimunud korraga ühes suunas – mõnel perioodil peamiselt Eestist välja, teisel jälle Eestisse sisse –, siis nüüd on see muutunud kirjumaks kui kunagi varem, rääkis Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru oma ettekandes rahvuskaaslaste programmi konverentsil.
«Viimased 20 aastat oleme rääkinud väljarändest. Tegelikult on muutunud rändepilt kirjumaks kui kunagi varem olnud. Aasta-aastalt on kasvanud sisseränne, kõigepealt seepärast, et on tagasiränne. Lisaks on ka uussisseränne, mis muidu oli peamiselt idast, kuid nüüd suurenenud ka Euroopa Liidu riikidest. Kasvanud on haridusränne nii sisse kui välja, pereränne, viimasena ka põgenikud. Lisaks hargmaine elu,» kirjeldas Tammaru.
Ehkki paljuski valitseb Eestis arusaam, et meilt lahkuvad «ajud», kes ei saa uues asukohariigis seda tööd, mida sooviksid, ehk toimub ajude raiskamine, siis küsitlused näitavad, et tegelikult kõrgharitute ulatuslikku väljavoolu ei toimu. Kõige suurem osakaal lahkujatest töötab teenindussfääris: müüjad, teenindajad, kel ilmselt Eestis väiksem palk.
Rändepilt on muutunud kirjumaks kui kunagi varem olnud.
Tammaru tutvustas ka Soomes tehtud küsitluse andmeid, mis tõi välja tendentsi, et Eestist Soome kolinud inimesed kukuvad küll algul oma Eestis viimasena olnud ametipositsioonilt madalamale, ent töötavad end kiiresti uuesti üles samale tasemele. Nii näiteks ei saanud ligi pooled Eestis viimati juhi või tippspetsialisti ametis töötanud inimesed Soome kolides esimesel töökohal sama kõrget ametit. Küsitluse tegemise ajaks oli aga enamik sama positsiooni taastanud. Ametnike-teenindajate ja oskustööliste hulgas sellist ajutist kukkumist aga ei olnud.
Väljarände puhul tõi Tammaru esile kolme olulist sõnumit. Esiteks, välisrändel on ulatuslik negatiivne mõju demograafilisele koosseisule. See on loomulik, sest lahkujad on peamiselt noored inimesed, mistõttu sünnivad hiljem paljud eesti lapsed välisriikides.
Samas on välisrändel ka positiivne mõju ja seda Eesti elanike ametialasele koosseisule. Riiki on tulnud palju uusi eksperte.
Kolmandaks tõi Tammaru esile, et töörände osakaal Eesti kogurändes on siiski väike, samas on oluline välismaal töötamine.
Inimesi paneb teise riiki liikuma esimese tegurina elatustasemete vaheline erinevus. «Jõgi liigub jõukamate riikide suunas, nagu näitab ka praegu põgenikevool Saksamaa ja Suurbritannia poole.»
Suurema tõenäosusega vahetavad elukohta noored, vanuse kasvades muutuvad sotsiaalsed sidemed tihedamaks ning lahkumine on järjest vähem tõenäolisem.