Kliimamuutustega peab hakkama kohanema

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõehobu keset Gruusia pealinna.
Jõehobu keset Gruusia pealinna. Foto: AP/Scanpix

Muutused kliimas võivad meile juba mõnekümne aasta pärast tuua kordades rohkem üleujutusi ja torme ning sadu liigsurmasid aastas. Muutustega kohanemiseks tuleb alustada nende teadvustamisest.

«Kui vaadata viimaste aastate maailmapilti erinevate loodusnähtuste ja –õnnetuste osas, siis see pilt on aina hullemaks läinud. Neid erakordseid juhtumeid on aina rohkem ja teadlased on väga selgelt seda meelt, et kliima muutub ja sellega tuleb midagi teha,» rõhutas keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt.

Ministeerium nendib, et Eestis on kliimamuutusi seni teadvustatud pigem tagasihoidlikult, osalt ministeeriumi enda süül. Lääne-Euroopa riikidele järelejõudmiseks on meil veel pikk maa minna. «Kui varem tundus see kauge ja hoomamatu, siis tegelikult puudutavad muutused meid kõiki,» ütles Münt.

Nüüd aga on justkui äratuskell helisenud ning väljatöötamisel on kaks tähtsat dokumenti – üks neist paneb paika meie kliimapoliitika põhialused ning teine valmistab meid ette kliimamuutusteks ning nendega kohanemiseks.

Muutused energeetikasektoris

Eesti teadlaste hiljutisest uuringust selgus, et aina tihenevad suvised kuumalained võivad sajandi lõpuks tuua aastas 1000 surma lisaks. Keskmine tempeatuur on tõusuteel üle kogu maailma ning seda põhjustavad suuresti õhku paiskuvad kasvuhoonegaasid.

Münt nendib, et selle trendi takistamisel jäävad riigi käed lühikeseks, kuna kahjulikke gaase paisatakse õhku üle maailma ning see omakorda mõjutab looduslikku tasakaalu. Küll aga saab riik võtta kasutusele CO2-te vähendavaid meetmeid ning see koormus langeb ennekõike energeetikasektorile.

Riik tahabki aastaks 2050 vähendada kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 80 protsenti. «Energeetikasektor peab kindlasti muutuse läbi tegema,» on Münt konkreetne.

«Kui lõplikuks eesmärgiks on see, et Eesti ettevõtted ei tohi enam CO2 õhku paisata sellises mahus nagu praegu, siis ilmselgelt on neil ainuke võimalus kas oma tootmismahtusid vähendada või muutuda puhtamaks,» selgitas ta, lisades, et ka sektor ise on valmis muutuma.

Ühtlasi peaks muutuv energeetikasektor tegema rõõmsaks kõiki tarbijaid. Asekantsler usub, et aastal 2050 maksavad inimesed elektri ja sooja eest ilmselt natuke vähem.

Tuleviku arvelt

Ehkki ühelt poolt annab muutustest kliimas aimu loodus ise – sagenevad tormid ja üleujutused – on ühise kliimapoliitika eesmärk tagada ka aastal 2100 elavatele inimestele samasugused hüved nagu on täna meil.

«Me tarbime neid ressursse, mis meil on ja ei mõtle väga selle peale, et neid ressursse hoida ka tulevastele põlvedele, sõnas Münt. Ta tõi näitena suure fossiilkütuste tarbimise, intensiivse põllumajanduse ning vee ületarbimise ja saastamise.

«Tänasel hetkel ei ela me jätkusuutlikult,» tõdes Münt, «me elame väga selgelt tulevaste põlvede arvelt.» Ta avaldas lootust, et meie lapsed ja lapselapsed ei peaks tulevikus tänase tegevusetuse pärast kannatama.

«Kui meie midagi ei tee, siis on meil väga raske nõuda, et teised midagi teeks,» sõnas Münt. Samas aga nentis ta, et kui muutustest tulenevate probleemide leevendamine on globaalne, siis nendega kohanemine on lokaalne.

Ja kohanemiseks saab iga üks midagi ära teha, alustades võimalike muutuste teadvustamisest.

«Eesti puhul on probleem see, et väga väike grupp teab, mida rahvusvaheliselt tehakse,  natuke rohkem inimesi teab, mida suured sektorid peavad tegema ja väga vähe on neid, kes teavad, kuidas seda sõnumit viia oma lastele või tuttavatele.»

Foto: Scanpix.
Foto: Scanpix. Foto: SCANPIX

TULEVIKUKLIIMA EESTIS

Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii ekstreemsed kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, on ka meil eeldatavasti oodata kliimamuutustest tulenevaid ilmastikumuutusi.

Temperatuuritõusuga kaasneb:
jää- ja lumikatte vähenemine
suvised kuuma-, põua- ja ekstreemsed vihmaperioodid
muutused taimekasvus
võõrliikide, sealhulgas uute taimekahjurite ja haigustekitajate tulek
külmumata ja liigniiske metsamaa, mis toob kaasa metsaraiepiirangud
talvise ja suvise energiatarbimise muutusedahva tervisehädade sagenemine
turismisektori teenuste mahu kasv suvel jpm.

Sademete hulga kasvuga kaasneb:
üleujutuste kasv
kuivenduskraavide ja -süsteemide ja paisude hooldamise–rajamise mahu kasv
jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu kasv
surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks
kaevandusvete pumpamismahu kasv jms.

Merepinna tõusu ja sellest tuleneva kaldaerosiooniga kaasneb:
oht kaldarajatistele
surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks jms

Tormide sagenemine toob kaasa nõuded ehitiste, rajatiste, elektriliinide vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise suutlikkusele.

Loe veel:
Teadlased ennustavad: sajandi lõpuks on talv Eestis haruldus, suviseid kuumalaineid aga rohkem

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles