Koolide edetabel 2015: vaata, mitmes on sinu kool!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Sel aastal tõusis Eesti gümnaasiumide riigieksamite koondpingereas esimeseks Sakala eragümnaasium, teisel kohal on Tallinna Prantsuse lütseum ja kolmandale jäi mullune esikohakool Tallinna reaalkool.

Esikohale tõusnud Sakala eragümnaasium on väike Tallinna kesklinnas tegutsev erakool, mis 2013. aastal jõudis koolide edetabelis kolmandale kohale. Erakool on nii väike, et enamikku riigieksameid käivad selle lõpetajad tegemas teiste koolidega koos. Näiteks matemaatika laia riigieksamit tegi kuus abiturienti, eesti keelt teise keelena 8 ja inglise keelt 10 õpilast. 

Teisele kohale tõusnud Tallinna Prantsuse lütseum oli mullu riigieksamite tulemuste edetabelis viiendal kohal. 

Metoodika

Postimees võttis koolide edetabeli koostamisel aluseks keskmisi tulemusi kolmest riigieksamist: eesti keel (k.a teise keelena), lai matemaatika ja inglise keel.

Kuna inglise keele eksamil puudusid tulemused punktidena, võtsime arvesse, kui paljud õpilased läbisid teatud tasemel võõrkeele eksami (B1, B2, C1 ja C2)  ning kui paljud ei läbinud nõutavat taset (B1 ehk 50 protsenti).

Iga protsent arvutati inimeste arvuks. Seejärel rakendati valemit: (0 x taset mittesaavutanud õpilaste arv)+(2,5 x B1 läbinute arv)+(5 x B2 läbinute arv)+(7,5 x C1 läbinute arv)+(10 x C2 läbinute arv)= keskmine punktisumma/eksami sooritajate arv.

Eesti keele ja laia matemaatika tulemuste reastamisel lähtuti keskmistest eksamitulemustest. 

Lõpuks liitsime koolide numbrid edetabelites. Näiteks kui üks kool sai esimese koha eesti keeles, viienda matemaatikas ja üheteistkümnenda võõrkeeltes, oli tema lõplik punktisumma 17. Mida väiksem punktisumma, seda kõrgemale kool asetus.

Selle meetodiga ei pretendeeri Postimees absoluutsele tõele.




Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles