Surve piirile kasvab: Eesti on tänavu piirilt tagasi saatnud 715 inimest

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mihkel Maripuu

Politsei- ja piirivalveamet on tänavu keelanud Eestisse siseneda 715 inimesel, mullu samal ajal oli see number paarisaja võrra väiksem. 

Viimati pälvis meedias tähelepanu juhtum selle nädala algul Tallinna lennujaamas, kus piirivalvurid ei lasknud Eestisse siseneda Türgist saabunud naist, kellel polnud korrektseid dokumente ja piisavalt raha. Teda hoiti seni piiritsoonis, kuni ta sai tagasi lennata.

Kokku on selle aasta algusest piiril väljastatud 715 sisenemiskeeldu, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Marie Aava Postimehele. Eelmise aasta samaks ajaks oli piiril kokku väljastatud 526 sisenemiskeeldu.

Muuhulgas on tänavu piirilt tagasi saadetud ka üks Euroopa Liidu kodanik, sest tal ei olnud kehtivat reisidokumenti.

«See number ei hõlma riigis tabatud ja siin illegaalselt viibinud isikutele kohaldatud sissesõidukeeldusid,» rõhutas Aava. Erinevalt sissesõidukeelust pole sisenemiskeelul tähtaega ning inimene võib Eestisse tulla kohe, kui takistused sisenemiseks kõrvaldatud ehk vajalikud dokumendid olemas.  

Kõige rohkem sisenemiskeelde väljastatakse Venemaa kodanikele (324 sisenemiskeeldu 2015.aastal ning 364 sisenemiskeeldu 2014.aastal). Järgnevad Ukraina kodanikud, kellele väljastati 2015.aastal 13. septembri seisuga 96 sisenemiskeeldu ning eelmisel aastal samal ajal 36.

Ülejäänud EL-välistest riikidest paistavad veel silma Moldova (127 sisenemiskeeldu 2015.aastal) ja Valgevene (2015. aastal 17 ja 2014. aastal 15).

Ehkki kõige rohkem sisenemiskeeldusid väljastatakse maismaapiiril, on võrreldes eelmise aastaga suurenenud surve ka õhupiirile, eriti Ukraina kodanike poolt. Maismaapiiri kaudu on Eestisse varasemast enam loata tükkinud Moldova kodanikud. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles