Gruusia endise kaitseministri Irakli Okruašvili kinnitusel plaanis president Mihheil Saakašvili separatistliku Lõuna-Osseetia ründamist juba varem.
Okruašvili: Saakašvili kavatses Lõuna-Osseetia hõivata palju varem
14. september 2008, 16:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Okruašvili sõnul koostas ta koos presidendiga Lõuna-Osseetia ja Abhaasia vallutamiseks sõjaplaane, kuid Saakašvili ei suutnud oma eesmärki täita ja andis sellega võimaluse Venemaale separatistlikud piirkonnad oma kontrolli alla saada, vahendas Reuters.
«Esialgsete plaanide kohaselt pidid [Gruusia väed] kahesuunalise rünnaku käigus sisenema Lõuna-Osseetiasse ning vallutama Tshinvali, Roki tunneli ja Java,» ütles Okruašvili, kelle kinnitusel pöörasid Gruusia poliitikud suuremat tähelepanu siiski olukorrale separatistlikus Abhaasias.
«Saakašvili rünnak nägi ette ainult Tshinvali vallutamist, sest ta arvas, et USA takistab diplomaatiliste kanalite kaudu Venemaa sekkumist,» lisas Okruašvili.
«Pärast 2006. aastat polnud Saakašvilil aga enam võimalust sõjalisel teel edu saavutada. Venelased olid oma positsioone muutnud ja parandanud sõjaväe infrastruktuuri Põhja-Kaukaasias, Abhaasias ja Lõuna-Osseetias - nad tegid seda ilmselgelt meie pärast.»
Okruašvili hinnangul oleks Saakašvili võinud anda armeele käsu kaitsta Gruusia võtmelinnu, kuid ta ei teinud seda, sest soovis jätta endast «ohvri muljet».
Okruašvili kinnitas, et USA oli Gruusia poliitilisele juhtkonnale teinud korduvalt selgeks, et nad ei toeta Gruusia sõjalist invasiooni separatistlikes piirkondades.
«Kui me 2005. aasta mais kohtusime president [George] Bushiga, siis ta ütles meile otse: ärge segage ennast sõjalisse vastasseisu. Me ei suuda teid sõjaliselt aidata».
Okruašvili kinnitusel langeb osa süüst ka USAle, sest Washington toetas Saakašvilit vaatamata viimase kasvavale autoritaarsusele.
«Polnud aruandlust ja tasakaalu. Tema loodud asutused pöörlesid tema ümber. USA kriitika puudumine lubas tal minna nii kaugele,» ütles Okruašvili.
Endine kaitseminister vihjas, et Saakašvili valitsusaeg saab peagi läbi ja soovitas presidendil tagasi astuda. Ta nimetas relvarahulepingut Gruusia jaoks
«häbiväärseks», sest see andis Venemaale võimaluse kaks separatistlikku piirkonda alla neelata.
«Saakašvili peab oma tegude eest vastutama ja tagasi astuma. Kui ta tagasi astub, siis ei peaks tema üle kohut mõistma.»
Ta juhtis ka tähelepanu, et 7. novembril möödub aasta Gruusia opositsiooni meeleavaldustest. Tema sõnul saab aastapäev proovikiviks, mis näitab «kui hästi suudab opositsioon end mobiliseerida».
1973. aastal Lõuna-Osseetia pealinnas Tshinvalis sündinud Okruašvili oli Gruusia kaitseminister aastatel 2004-2006. Samuti on ta olnud Gruusia valitsuse siseminister, asejustiitsminister ja lühikest aega majandusarenguminister ning pidanud riigi peaprokuröri ametit.
2007. aastal moodustas Okruašvili uue opositsioonijõu ja süüdistas Saakašvilit korruptsioonis, inimõiguste rikkumises ja teistes seaduserikkumistes.
Gruusias süüdistati Okruašvilit algselt korruptsioonis, kuid vabastati kümne miljoni larise kautsjoni vastu ja tal lubati siirduda Euroopasse. Kuigi varem oli Okruašvili süüdistused omaks võtnud ning tunnistanud, et tema tegevus oli suunatud Saakašvili diskrediteerimiseks, lükkas ta Euroopas oma sõnad uuesti ümber, sest tema kinnitusel olid need antud surve all.
Hiljem süüdistati teda aga riigipöörde katses ja nõuti, et ta naaseks tagasi kodumaale. Gruusia kohus määras talle tagaselja 11. aasta pikkuse vanglakaristuse, kuid Okruašvili otsustas jääda Prantsusmaale ja palus riigilt poliitilist varjupaika, mille ta ka sai.
Saakašvili pole Okruašvili sõnavõttu veel jõudnud kommenteerida.