Juhtkiri: raske veel hakkab

Ligi kuu tagasi sõnas ärimees Urmas Sõõrumaa Postimehes Eesti majandusseisu ja selle tulevikku vaagides, et käime põhjas ära, kuna inimene loomuomaselt ei liiguta end enne, kui külma- ja näljahirm tekib. Teine ettevõtja, kaubandus- ja tööstuskoja juht Toomas Luman seevastu on öelnud, et nutavad ja halavad vaid rumalad, kes võtsid majanduses liigseid riske ning langetasid ebamõistlikke otsuseid.

Tänases Postimehes sekundeerib neile Hansapanga juht Erkki Raasuke, kes on kindel, et eraisikute raskused alles hakkavad jõudsalt kasvama, seda näitavat veel väga madal tööpuudus.

Need on ettevõtjad ja juhid, kelle sõnu ning hoiatusi tuleb kuulata. Kuigi ega pidev halamine, kui kehv kõik on ja kui halvasti alles minema hakkab, midagi etemaks ei tee, tuleb olla realist ning leppida tõdemusega: tavainimesel veel läheb raskeks. Vaid sellisel juhul saab valmistuda nendeks keerulisteks aegadeks ja neist võitjana välja tulla.

Palju on räägitud, et Eesti kiiret majanduskasvu tõukas tagant välisraha – meenutagem kas või pankade mitte eriti ammuseid lihtsaid rahalaenamisi – ning et pankadel oleks võimalik rahakraanide peaaegu täieliku kinnikeeramise asemel laenutingimusi lõdvendades aidata majanduslangust pidurdada. Raasukegi möönab, et välisomandus tegi rahakraanid Eestile liiga lahti. Ent laenu ja liigsete riskide võtjad olid teised, kes on praegu raskustes.

Nüüd ongi käes aeg, kus pangad ja hädasolijad peavad tegema tihedat koostööd, et veelgi suurematest kahjudest pääseda ja siinkohal saavad needsamad välisomanikud oma pikematele kogemustele tuginedes Eestit ja eestlasi aidata.

Ekspordi suurendamine ja kaupadele uue väärtuse andmine on see, mis aitab Eesti majanduse raskest seisust välja, ütlevad nii poliitikud kui ka majanduseksperdid. Selle päästeplaani teokstegemine on aga raskem, kui sõnades tundub. Vaja on teadmisi, oskajaid ja raha. Siin ainult riigi võimekusele lootma jääda oleks ilmselge naiivsus.

Just finantsasutused, eesotsas siis veel Hansapanga nime kandva panga ja SEBga peaksid praegusel ja eesootaval raskel ajal näitama üles suuremat algatusvõimet, aitamaks raskustesse sattunud eraisikuid ja ettevõtteid.

Ei, see ei tähenda taas kohati mõtlematut raha väljalaenamist, vaid eelkõige peab nende abi olema nõuandmises. Sest tõele au andes on ju pangad raske olukorra tekkimises kaasvastutajad ja nad ei tohi öelda, et meie tegeleme teie, eestlastega, taas siis, kui teil jälle paremini minema hakkab.