Keskerakond deklareeris mulluses aastaaruandes ebatavaliselt suure, enam kui 174 000-eurose sularahajäägi, samas kui partei arvelduskontodel on vaid 41 000 eurot. Teiste erakondadega võrreldes on Keskerakonnal sularaha kümneid kordi rohkem.
Keskerakond deklareeris üüratu summa sularaha
25. september 2015, 14:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon pöördus Keskerakonna poole septembri alguses, pidades mulluse majandusaasta aruande kohaselt erakonna kassas olevat sularahajääki tavatult suureks. Kui 2013. aasta lõpus oli partei sularahajääk kassas veidi üle 59 000 euro, siis eelmise aasta lõpu seisuga oli seda juba 174 427 eurot.
Komisjoni esimees Ardo Ojasalu ütles septembri algul Postimehele, et komisjon soovib aru saada, millega täpselt on tegu, ning sellest lähtuvalt hiljem arutada, kas tegemist võib olla mõne erakonnaseaduse piirangu rikkumisega või millegagi, mis vajaks täiendavat uurimist. «Esialgu me rohkem ei oska midagi kahtlustada. Me näeme, et see summa on ja meie hinnangul see on ebatavaliselt suur, seetõttu soovime saada vastuseid küsimustele, kuidas see on tekkinud ja milleks see vajalik on,» rääkis ta.
Komisjon saatiski 2. septembril erakonnale järelepärimise, kus märkis samuti, et erakonna deklareeritud sularahajääk on nii varasemate aastate kui teiste erakondadega võrreldes tavapäratult suur. Näiteks Reformierakond on deklareerinud sularahajäägiks kassas 266, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 354, Isamaa ja Res Publica Liit 3532 ja Konservatiivne Rahvaerakond 1030 eurot, näitavad parteide mullused majandusaasta aruanded.
Samuti juhtis järelevalvekomisjon tähelepanu, et kui 2013. aasta lõpus oli Keskerakonna sularahajääk 59 340 eurot, siis järelikult on sularaha sissetulek olnud aasta jooksul minimaalselt 115 087 eurot. Kui aasta jooksul on sularaha ka kassast välja liikunud, võib eeldada, et sularaha sissetulek on olnud veelgi suurem, märkis komisjon järelepärimises, kus paluti komisjonile esitada rida sularaha liikumist kajastavaid dokumente.
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ei soovinud Postimehe küsimustele toona vastata, öeldes, et erakond vastab esmalt komisjoni päringule.
Eile saatiski partei erakondade rahastamise järelevalve komisjonile vastuse, kus põhjendas kassajäägi suurenemist kassareservi moodustamisega erakonna likviidsuse tagamiseks. «Reserv moodustati Eesti Keskerakonnale erakonnaseaduse paragrahv 127 alusel riigieelarvest tehtud eraldistest ning võeti kassasse erakonna Danske Bank A/S Eesti filiaali kontolt, mis on ka konto väljavõtetega tõendatud,» teatas partei.
Aastaid rahvusvahelises audiitorfirmas töötanud audiitor ütles Postimehele, et peab Keskerakonna selgitust «pehmelt öeldes hämmastavaks». «Kui moodustatakse reserv, siis on see kas tulevaste kahjumite katteks või põhivara soetusteks ja nii edasi. Tegu on raamatupidamisliku kandega, mis ei eelda seda, et ma võtan enda kontolt raha ära. Reservi moodustamine moel, et raha tuuakse pangast kassasse, on äärmisel hämmastav ja tegelikult ka ohtlik, sest pank on siiski üldjuhul turvalisem koht kui kassa,» rääkis ta.
Ta juhtis tähelepanu, et mulluse majandusaasta aruande kohaselt moodustab enam kui 174 000-eurone kassajääk 12 protsenti erakonna bilansimahust. Kauaaegse audiitori hinnangul on selline osakaal ebanormaalselt suur. Raha on erakond deklareerinud kokku 215 410 eurot, millest sularaha kõrval on partei arvelduskontodel 40 983 eurot. «See on number, mis iseloomustab kauboikapitalismi aegu,» leidis ta.
Keskerakonna mullust aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitor on juhtinud oma aruandes tähelepanu, et erakonna lühiajalised kohustused (317 529 eurot) ületavad käibevara (223 353 eurot).
Postimehega vestelnud audiitori on sõnul on lühiajalised kohustused need, mida erakond peab hakkama lähemal ajal maksma. «Makstakse neid ikka üldjuhul pangast, aga siin on toodud raha kassasse. Kas nad kavatsevad neid kohustusi hakata täitma siis sularahas?» küsis ta.
Küsimusele, miks võib erakonnale olla kasulik hoida seifis nii palju sularaha, ei osanud audiitor vastata, korrates, et tegu on täiesti ebaloogilise otsusega. Summad, mida on sularahajäägina deklareerinud teised erakonnad, näitavad tema sõnul, et sularahamakseid tehakse väga vähe ja üldiselt täidetakse oma kohustusi pangaarvelt.
«Ei ole enam need ajad, kus kassas hoiti majandusraha,» ütles kauaaegne audiitor ja lisas, et nii suur summa võib kassas olla väga suurel kaubandusettevõttel, kuid ka seda mitte püsivalt. «Nii suurt kassajääki bilansimahust ei suudaks tänapäeval ette kujutada.»