Narva häving Teises maailmasõjas ei olnud ei kättemaksu- ega ka terrorirünnak, vaid sõjategevuse paratamatu kaasnähe, selgus Narva muuseumis valminud allikakriitilisest uurimustööst.
Uurimus: Narva häving Teises maailmasõjas oli sõjategevuse paratamatu kaasnähe
28. september 2015, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti piirilinna hävitamise teemat uurinud Narva Muuseumi juhataja Andres Toode sõnul on Narva purustamise konkreetse süüdlase otsimine mõttetu, sest ajaloolise vanalinna hävingusse panustasid mõlemad vaenupooled, vahendas ERR Uudised rahvusringhäälingu raadiouudiseid.
«Ühe poole ülesandeks oli hoida positsiooni, teise oma oli see ära võtta - neil ei olnud militaarsetest eesmärkidest mingeid teistsuguseid eesmärke või taotlusi, et lihtsalt vahelduseks või kättemaksuks midagi põlema panna,» rääkis Toode.
«Täna me ei tea ühtki sellist dokumenti, kuhu oleks mingisuguse väe ülemus alla kirjutanud, et Narva tuleb maa pealt ära pühkida. Kuid tegelikult on palju loogilisemaid seletusi, kui vaadata Teise maailmasõja ajal punaarmee ründetaktikat, siis rünnakud algasid enamasti väga tugevate tulelöökidega,» selgitas Toode.