Ehkki seaduse järgi ei või kuriteos karistatud inimest avalikku teenistusse võtta, ei näinud kriminoloogia professor Jaan Ginter ühtegi seaduslikku takistust, miks Venemaalt tagasi koju pääsenud Eston Kohver ei võiks uuesti kapos tööle asuda.
Professor: Kohvri karistatus Venemaal kaposse tööle asumist ei takista
28. september 2015, 15:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki Eesti on alati väljendanud ametlikult seisukohta, et kohtuprotsess Venemaal oli farss, on Eston Kohver seal kurjategijana süüdi mõistetud. Postimees uuris Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginterilt, millised on selle õiguslikud tagajärjed Eestis.
Küsimus pani nuputama isegi kogenud õigusteadlase. Esimese hooga märkis Ginter, et meil omab õiguslikku tähendust vaid karistatus Eestis.
Eestis ei või avalikku teenistusse võtta inimest, kel on kuriteo eest kehtiv karistatus, üldjuhul tähendab see Eesti karistusregistris olekut. «Kohvri puhul on ta õiguslikult Venemaal justkui karistuse ära kandnud, kuna talle anti armu,» osutas Ginter.
Kuid professori sõnul võib tõesti tekkida laiem küsimus, kas mujal riigis kriminaalkaristuse saanud inimene ikka võib kõigile ametikohtadele kandideerida. «Näiteks, kas Venemaal mõrvas süüdi mõistetud inimene võiks meil kohtunikuks kandideerida,» arutles ta.
«Euroopa Liidus on riikide vastastikku kohtuotsuste tunnustamise printsiip, nii et siit võiks tulla tõlgendus, et ehkki meie karistusregistris inimest pole, aga mujal riigis on, siis me usaldame ja võtame seda arvesse. Aga Venemaaga... ja sel puhul, ma ei kujuta ette, et keegi sellist asja arvesse võtaks,» arvas Ginter.
Talle ei meenunud, et meil oleks eraldi regulatsiooni selle kohta, kuidas selliste juhtumite puhul käituda, samuti mitte ühtegi juhtumit, kus keegi oleks mõnest ametikohast ilma jäänud sellisel põhjusel.
Hiljem täpsustas Ginter, et kriminaalkaristuse registrisse kantakse ka välisriikide kohtulahendid, kui Eesti kohus on neid tunnustanud. Selleks peab laekuma vastav info välisriigilt. «Kohvri puhul ei ole põhjust arvata, et Eesti kohus seda Venemaa kohtu otsust tunnustaks,» ütles Ginter.
Kapo: Eston on õige
Kaitsepolitsei pressiesindaja sõnul mingit küsimust ei teki. «Venemaa tegevus on olnud rahvusvahelise õiguse vastane alates Estoni jõuga Venemaale viimisest, vangis hoidmisest kuni kohtuotsuseni. Siin pole midagi muutunud. Estonit pole vaja õigeks kuulutada, ta ongi õige. Muutunud on see, et ta on tagasi Eestis,» ütles kapo pressiesindaja Harrys Puusepp.
Seda, kas ja kunas Kohver kaposse tagasi tööle asub, Puusepp ei täpsustanud. «Anname Estonile nii palju aega, kui tal vaja. Kaitsepolitsei peadirektori laupäeval pressikonverentsil öeldule pole siin midagi lisada,» märkis ta vaid.
Laupäeval vastas kapo peadirektor Arnold Sinisalu küsimusele, kas Kohver saab jätkata kaitsepolitseinikuna, nii: «Ta peab esmalt ise ütlema, kas ta tahab sellise eluga jätkata või mitte. Ma ei näe probleemi, miks tal ei võiks olla meie teenistuses perspektiivi.»