Soolise võrdõiguslikkuse nõukoda: tegelema peab soolise palgalõhega

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
28. september 2015 22:53
Soolise palgalõhe pikett. | FOTO: Arno Saar / Õhtuleht

Esmaspäeval kogunes esimest korda soolise võrdõiguslikkuse nõukoda, mille hinnangul peab esmajärjekorras tegelema naiste ja meeste keskmise palga erinevuse ehk palgalõhega.

«Nõukoda leidis, et kõige pakilisem küsimus, millega esmajärjekorras tegeleda on naiste ja meeste keskmiste palkade erinevus. Näiteks on vaja analüüsida, kui palju läheb suur sooline palgalõhe ühiskonnale maksma. See on probleem, mis puudutab igaühte,» rõhutas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper pressiesindaja teatel.

Lisaks arutas nõukoda soolisi lõhesid hariduses ning hariduspoliitika rolli lõhede vähendamises.

Nõukotta kuuluvad Tallinna Ülikooli professor Tiina Ann Kirss, Tartu Ülikooli professor Anne Kull, Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel, Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadur Eve Annuk, Tallinna Ülikooli dotsent Tiiu Kuurme, Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearst Kai Part, soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp, politoloog ja Tallinna Ülikooli õppejõud Tõnis Saarts, Tartu Ülikooli dotsent Raili Marling, Tartu Ülikooli dotsent ja teadusfilosoofia õppetooli hoidja Endla Lõhkivi ja meediaekspert Merike Kaunissaare.

Võrdõigusvoliniku nõukoja ülesannete hulka kuulub juhtida voliniku tähelepanu olulistele küsimustele ühiskonnas, millele volinik peaks oma töös keskenduma ning anda nõu voliniku kantselei strateegiliste dokumentide loomisel. Nõukoda valib igal aastal välja vähemalt ühe olulise ühiskondliku valupunkti, mille lahendemiseks töötab välja teaduspõhised juhised. Ühtlasi teeb nõukoda voliniku kantseleile ettepanekuid uuringute või analüüside tellimiseks või läbiviimiseks.

Nõukoda kohtub vähemalt kaks korda aastas. Tehniliselt korraldab nõukoja tööd võrdõigusvoliniku kantselei.

Nõukoja järgmine kohtumine leiab aset 2016. aasta jaanuaris.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL