Opositsioon nimetas riigieelarvet vindumise ja tiksumise eelarveks

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Helme
Martin Helme Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogus opositsiooni kuuluvate erakondade poliitikud heitsid täna tuleva aasta riigieelarve eelnõu algatanud valitsusele ette suure plaani puudumist ning nimetasid algatust vindumise ja tiksumise eelarveks.

Vabaerakonda kuuluv Andres Ammas ütles riigikogus, et suurt narratiivi, lubatud suurt pilti või plaani eelarves ei ole. «See on tiksumise eelarve, mille teostamise järel võib noor valitsusjuht vanainimeselikult ohata: jälle üks aastakene surma poole, jälle üks aasta võimul püsitud,» ütles ta.

Tema sõnul näib valitsus uskuvat, et head asjad juhtuvad iseenesest ja et majanduskasv pöörab tõusule ka siis, kui soovitut lihtsalt tegelikkuse pähe uskuda. «Küllap seepärast polegi eelarve eelnõus õieti ühtegi mõtet, mis parandaks Eesti majanduskeskkonda ja selle kasvule suunaks,» märkis Ammas.

Suure plaani puudumist heitis valitsusele ette ka Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme, kelle hinnangul peegeldub eelarvest Exceli tabeli moodi riigivalitsemise viis. Tema sõnul puudub eelarves vähimgi nägemus sellest, mis võiks pöörata Eesti majanduse pikas plaanis korralikule kasvule.

«Tuleb ka öelda seda, et needsamad kiidetud prioriteetsed valdkonnad, milleks on sotsiaalkulutused, julgeolek ja perede toetamine, võib kokku võtta sõnadega «liiga vähe, liiga hilja» ja eriti tuleb tähelepanu juhtida sellele, et põllumajandust tegelikult ei toetata,» rääkis Helme, kelle sõnul puudub valitsusel nii ka plaan põllumajanduse päästmiseks ja oma inimeste välismaalt tagasitoomiseks. «See on kestliku kahanemise mõtteviisi eelarve,» lisas ta.

Keskerakonna saadikurühma juht Kadri Simson tõi esile, et juba seitsmendat aastat elatakse reservide ja laenude kulul ning netovarad vähenevad pidevalt. «Valitsus on välja mõelnud uue ilusa väljendi «struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon», aga nominaalselt me räägime kogu aeg sellest, et järgmisel aastal me jõuame jälle tasakaalu, aga see järgmine aasta igal sügisel liigub aasta võrra edasi. Ja ka seekord on meil järjekordne aasta, kus meil antakse vindumise eelarve lubadusega, et ehk ülejärgmine aasta saab parem,» lausus ta.

Simson märkis, et kui valitsus kiitleb pensionide kasvu ja haigekassa lisarahastamisega, siis tegelikult on tegu seaduses varem kokku lepitud tõusudega. «Meenub episood «Pisuhännast», kus Piibeleht tuleb Vestmanni tütrele kosja Vestmanni-härra enda rahadega,» ütles ta.

Ta väljendas heameelt maksuvaba tulu kasvu üle, kuid kahtles, kuidas suhtuvad sellesse sotsiaaldemokraadid, kes tahtsid tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 400 euroni. «Koalitsioonileping justkui avati ja seda reklaamiti suure töövõiduna, aga sisuline tulemus on kasin. Sellise tempoga, 16 euro võrra aastas jõuame 400-eurose tulumaksuvaba miinimumini 15 aasta pärast. Päris ahvatlev väljavaade,» ütles Simson.

Suureks küsimärgiks nimetas ta järgmise aasta riigieelarves ka õpetajate palgatõusu. «Taas pean tulema koalitsioonileppe avamisel juurde, kus lubati, et kolme aasta pärast saab õpetaja 20 protsenti kõrgemat palka kui riigi keskmine. See on igati tervitatav eesmärk ja ma toetan seda ettepanekut kahel käel, aga paraku tundub see ebarealistlik, kui me vaatame järgmise aasta riigieelarvet, kus haridustoetus tõuseb kõigest 2,4 protsenti,» märkis ta ning pidas suureks probleemiks ka põllumeeste liiga vähest toetust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles