Oktoobri lõpust lõpetavad töö Jõgeva, Narva, Rapla ja Valga korrapidamisgrupid, kes juhivad piirkonnas suuremaid päästetöid. 20 töötajale, kelle ametikoht koondatakse, pakub päästeamet ise uue töökoha.
Päästeamet vähendab operatiivkorrapidajate arvu
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
1. oktoober 2015, 13:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõik saavad pakkumise organisatsiooni sees. See sõltub meestest endast, kas nad on nõus pakkumised vastu võtma,» selgitas päästeameti pressiesindaja Evelin Uibokand, kelle sõnul puudutab muutus otseselt 20 operatiivkorrapidajat üle Eesti.
Uibokand lisas, et pakkumised on võrreldavad nende praeguse töö tingimustega. «Osa saavad samaväärse koha administratiivtööle, osa saavad meeskonnavanemateks, osale tehakse pakkumine mõnele teisele ametikohale,» kinnitas Uibokand, kelle sõnul on inimestel praegu aega mõelda, kas võtta pakkumine vastu.
Operatiivkorrapidajad on muudatusse ameti kinnitusel suhtunud rahulikult. «Nad on kõik väljaõppinud mehed, neist ei taheta loobuda. Lihtsalt operatiivkorrapidamise süsteem kohandatakse vastavalt tänastele oludele,» lisas Uibokand.
Suurõnnetuste hulk on vähenenud
Töö lõpetavad Jõgeva, Narva, Rapla ja Valga korrapidamisgrupid. Iga grupp on viieliikmeline ja töötab vahetustega. «Operatiivkorrapidaja juhib piirkonnas suuremaid päästesündmusi. Oleneb, kui palju ühele sündmusele on vaja päästeautode ja meeskondade mõttes ressurssi. Mida suurem on sündmus, seda rohkem on ressurssi vaja ja seda kõrgemat päästetööde juhtimise tasandit see sündmus vajab,» ütles Uibokand.
Nende päästesündmuse juhtimise alane töö läheb üle komandode meeskonnavanematele ja naaberpiirkondade operatiivkorrapidajatele. Üle Eesti jääb kokku 11 korrapidamisgruppi.
«Korrapidamisgruppide töö ümberkorralduse on tinginud eelkõige asjaolu, et kümne aastaga on päästesündmuste arv Eestis vähenenud kaks korda ja operatiivkorrapidajate päästesündmuse juhtimisalane töökoormus on vähenenud,» selgitas ümberkorralduse põhjusi päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.
«Ehkki maakonnas paiknevate operatiivkorrapidajate arv väheneb, tugevdame päästetöö esmatasandi juhtimise valmisolekut ehk nende päästemeeskondade koosseise, kellest eeskätt sõltub inimelude päästmine,» lisas Suurkivi.
Komandode hulk ei vähene
Ümberkorraldusega päästekomandode arv ei muutu ja operatiivkorrapidamise süsteem jätkab samadel alustel, ent vähemate korrapidamisgruppidega. See tähendab, et päästesündmusele reageerib endiselt lähim operatiivkorrapidaja, muutuvad korrapidamisgruppide teeninduspiirkonnad.
«Näitena võib siin tuua Põlva maakonna, kus on sellist töökorraldust rakendatud juba üheksa aastat. Olenevalt päästesündmuse asukohast reageerivad Tartu või Võru operatiivkorrapidajad lähima asukoha printsiibil,» täiendas Tauno Suurkivi.
Korrapidamisgruppidest vabanevad vahendid suunatakse päästekomandodes esmatasandi juhtimisvõimekuse parandamisse ning demineerimistööde valdkonda, et tagada parem valmisolek demineerimissündmustele reageerimiseks, kus väljakutsete arv on pidevas pikaajalises kasvutrendis.