Keskerakonda ähvardab erakorraline audiitorkontroll

Keskerakonna kontor Toompeal. Foto: Erik Prozes / Postimees

Kui Keskerakond ei täida kuu aja jooksul erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutust ega anna ebatavaliselt suure, enam kui 174 000-eurose sularahajäägi kohta ammendavaid vastuseid, võib komisjon saata Keskerakonda erakorralise audiitorkontrolli.

Komisjon pöördus Keskerakonna poole septembri alguses, pidades mulluse majandusaasta aruande kohaselt erakonna kassas olevat sularahajääki tavatult suureks. Kui 2013. aasta lõpus oli partei sularahajääk kassas veidi üle 59 000 euro, siis eelmise aasta lõpu seisuga oli seda juba 174 427 eurot, mis moodustas 12 protsenti erakonna bilansimahust. Partei arvelduskontodel oli samal ajal vaid 41 000 eurot, kusjuures aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitor juhtis tähelepanu, et erakonna lühiajalised kohustused (317 529 eurot) ületavad käibevara (223 353 eurot).

Ka teiste erakondadega võrreldes oli Keskerakonnal sularaha ebatavaliselt palju: Reformierakond deklareeris oma sularahajäägiks kassas 266, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 354, Isamaa ja Res Publica Liit 3532 ja Konservatiivne Rahvaerakond 1030 eurot.

Keskerakond vastas komisjoni järelepärimisele eelmisel nädalal, põhjendades kassajäägi suurenemist kassareservi moodustamisega erakonna likviidsuse tagamiseks. «Reserv moodustati Eesti Keskerakonnale erakonnaseaduse paragrahv 127 alusel riigieelarvest tehtud eraldistest ning võeti kassasse erakonna Danske Bank A/S Eesti filiaali kontolt, mis on ka konto väljavõtetega tõendatud,» teatas partei ja lisas, et edastas komisjonile ka kõik nõutud dokumendid.

Järelevalvekomisjoni esimees Ardo Ojasalu ütles täna Postimehele, et siiski ei saanud komisjon kõigile oma küsimustele vastuseid. Seetõttu tehti parteile eilsel koosolekul ettekirjutus, et küsitud dokumendid kuu aja jooksul kätte saada. «Erakond oli meile väljastanud küll terve rea erinevaid aruandeid, aga mitte seda, mida me küsisime. Me tahaksime saada siiski raamatupidamisaruandeid, mis näitaksid, kuidas on kirjeldatud neid sularahaliikumisi, mille pinnalt on see kassajääk eelmise aasta lõpus tekkinud,» ütles ta.

Muu hulgas ei ole komisjon Ojasalu sõnul aru saanud, kus täpselt Keskerakond deklareeritud sularahasummat hoidis. Kui aastaaruande kohaselt pidanuks raha asuma kassas, siis erakonna raamatupidamisest selgub tema sõnul, et see oli aruandvatele isikutele välja antud. «Selles mõttes aastaaruanne ja raamatupidamine ei lähe omavahel kokku. Meile on arusaamatu, kuidas on seda auditeeritud ja mismoodi see saab niimoodi olla,» lausus ta.

Ojasalu sõnul tähendab raha aruandvale isikule väljaandmine, et juhatuselt volituse saanud inimene saab kas kassast või ülekandega kindla summa, et teha asutuse huvides kulutusi, näiteks osta kaupa. Hiljem peab ta tooma kuludokumendid raamatupidamisse tagasi ja esitama kulutuste kohta vastava aruande.

Tema sõnul on raha väljaandmine näiteks ettevõtetes suhteliselt levinud, ehkki mitte väga suures summas. «Kui aruandvale isikule raha välja antakse, siis üldjuhul on see paarisaja euro ringis, vahel suuremate firmade puhul võib-olla tuhat või mõni tuhat, aga kindlasti ei saa see olla kümnetes või sadades tuhandetes,» ütles Ojasalu.

Aruandvaks isikuks, kellele raha saab anda, võib tema sõnul olla iga juhatuse liige. «See kindlasti ei tähenda ainult peasekretäri, aga ta võib ka olla peasekretär,» vastas ta Postimehele.

Lisaks sellele, kelle käes ja kus Keskerakonna deklareeritud sularaha asus, pole Ojasalu sõnul teada ka, milleks seda kasutati ning kas või kuidas on sularahajääk praeguseks muutunud. «Kuidas seda kasutati, selle kohta meil ei ole mingit infot. Me ei tea, kas see raha on praegu alles, on see ära kasutatud või mis seis sellega üldse on – kas ta on endiselt aruandva isiku käes või kuskil mujal. Need vastused on saamata,» märkis ta.

Ojasalu sõnul loodab komisjon erakonnalt vastused saada enne, kui toimub komisjoni järgmine koosolek. Samas on järelevalvekomisjonil erakonnaseaduse kohaselt võimalus tellida ka erakorraline audiitorkontroll. «Meil täna ongi tekkinud mõned tõsised küsimused Keskerakonna raamatupidamise korralduse ja auditeerimise kohta ja ilmselt, kui me järgmiseks korraks ei saa ammendavaid vastuseid, peamegi seda kaaluma,» lisas komisjoni esimees.

Postimees palus komisjoni küsimuste ja plaanide kohta kommentaari ka Keskerakonnalt, kuid pole vastust seni saanud.