10 uudist, mida võiksid teada: teisipäev, 6. oktoober

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
  1. Andrei Kuzitškin: Putin vaaritab «Süüria katlas» uusi konflikte

    Bashar al-Assad ja Vladimir Putin 2006. aastal. Foto: Scanpix

    Venemaa osalemine Süüria konfliktis mitte ei summuta seda, vaid valab veelgi õli tulle. Moskva heidab kodusõja «lõkkesse» rakette ja pomme, ehkki kõik saavad aru, et probleemi lahendamise võti lebab Assadi lossis Damaskuses, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.

    OLULIST

    • Süüria president Bashar al-Assad palus isiklikult Venemaalt sõjalist abi. Võib-olla teda aga ka veendi seda paluma, tuletades meelde kustutatud võlga.

    • Venemaa vastu on hakanud kujunema lai rinne Londonist Jakartani, kogu maailma sunniidid ja Süüria põgenikud liituvad võitluseks Venemaaga.

    Kuzitškini analüüsi Putuni afäärist Süüria sõjas loe postimees.ee-st

  2. Liiklusõnnetuses raskelt viga saanud trikirattur suri haiglas

    Liiklusõnnetus Viljandi vallas. Foto: Lõuna prefektuur

    Möödunud reedel Viljandimaal sõiduauto ja ratta kokkupõrkes raskelt viga saanud 15-aastane trikirattur suri haiglas, teatas Lõuna prefektuur.

    Reedel, 2. oktoobril kella 16.05 ajal juhtus Viljandi vallas Peetrimõisa külas liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku sõiduauto Nissan ja trikirattal sõitnud 15-aastane noormees. Rattaga sõitnud noormees sai õnnetuses raskeid vigastusi. Ta viidi haiglasse, kus ta eile suri.

    OLULIST

    • Jalgrattur ei kasutanud kiivrit.

    • Tänavu on liiklusõnnetustes hukkunud juba 51 inimest, nendest 12 kergliiklejad.

    Loe traagilisest liiklusõnnetusest postimees.ee-st

  3. EKRE kasutab Kremli propagandatrikke

     

    TudengTV saates «Fookus» tuli välja, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) pagulasvastane propaganda tugineb vanadel piltidel ja Buduaar.ee-st pärit uudisel. Fraktsiooni esimees Martin Helme selles probleemi ei näe ja usub, et «see teeb väga hästi oma tööd».

    OLULIST

    • «Aafrika põgenike» laev sõitis tegelikult 1991. aastal Albaaniast Itaaliasse.

    • Helme tunnistab propagandat, kuid ei näe selles midagi halba.

    EKRE kaheldava väärtusega trikist loe postimees.ee-st

  4. Europarlamendis kutsuti riike pagulaste osas rohkem tegema

    Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk. Foto: Sipa / Scanpix

    Euroopa Parlamendis teisipäeval peetud arutelul kutsusid mitmed saadikud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi tegema rohkem pagulaskriisi leevendamiseks.

    Arutelul Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga arutasid saadikud varjupaigataotlejate ümberpaigutamise mehhanismi, samuti arutati Türgiga koostööd rändevoogude haldamiseks ja eelarvemeetmeid pagulaskriisile reageerimiseks.

    OLULIST

    • Eesti saadikutest leidis sotsiaaldemokraat Marju Lauristin, et EL-i teovõime peab põgenikekriisi lahendamisel suurenema ja iga liikmesriik peab selleks märksa enam panustama.

    • Keskerakondlane Yana Toom leidis, et pagulaskriis tõi esile EL-i nõrgad kohad - Ida-Euroopa vaesuse, Vahemeremaade majanduse nõrkuse, illusiooni EL-sisesest solidaarsusest.

    Pagulaskriisi aruteludest Euroopa Parlamendis loe postimees.ee-st

  5. Himaalajast leiti aevastav ninata ahv ja veel üle 200 uue liigi

    Birmas aevastav ahv. Foto: Scanpix

    Maailma Looduse Fondi (WWF) teatel leiti Himaalaja piirkonna riikidest 211 uut looma- ja taimeliiki. Avastuste hulgas on ka üks uus imetaja, Birmas elav ninata ahv Rhinopithecus strykeri, edastab metro.co.uk.

    OLULIST

    • Avastati 133 senitundmatut taime, leitud loomade seas on lisaks imetajale 39 selgrootut, 26 kala, kümme konnalist, üks sisalik ja üks lind.

    • Metsik banaan nimetati Musa markkui Soome teadlase Markku Häkkineni järgi.

    Uutest avastatud liikidest loe postimees.ee-st

  6. Swedbank tahab valdadelt internetiühendusega arvutit

    Suurematesse kohtadesse, kus seni on pangabuss käinud, paigaldab Swedbank sularaha sissemakse automaadid. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane/Scanpix

    Kuigi Swedbank lubab asendada 1. jaanuarist pangabussid nõustajatega, tahab pank, et viimase tööks vajamineva internetiühendusega arvuti tagaksid kohalikud vallad.

    «Enne jäägu see nõustaja tulemata, kui vald hakkab pangale arvutit ostma,» kostis Hanila vallavanem Arno Peksar selle peale, kui kuulis, et Swedbank soovib seniste pangabusside töö ümberkorraldusteks vallavalitsustelt internetiühendusega arvuteid

    OLULIST

    • Swedbanki pressiesindaja, et nõustaja juures saab teha peaaegu kõiki neid tehinguid, mida pangabussiski.

    • Kui vallal internetiühendusega arvutit pakkuda ei ole, siis lubas Swedbank üheskoos otsida mõistlikku ja sobilikku lahendust.

    Pangabussi kaotamise tagajärgedest loe postimees.ee-st

  7. Tänavakunstniku teose juures käis Eesti brändi väljalõikaja

    Edward von Lõguse teosest lõigati keskelt tükk välja. Foto: Raimu Hanson

    Tartu loomemajanduskeskuse järjekordse noore kunsti oksjoni tööde näitusel on lõigatud välja suur osa tänavakunstnik Edward von Lõnguse teosest «Welcome to Estonia», millel seisab T-särgis ja lühikestes pükstes paljasjalgne neegrinooruk.

    OLULIST

    • Edward von Lõngus oli oma teose pannud oksjonile alghinnaga 10 eurot.

    Skandaalse teose lõikumisest loe postimees.ee-st

  8. Eestlaste loodud brauserilaiendus kogub maailmas kiiresti populaarsust

    Veebilehitseja laiendus Sideplayer Foto: Kuvatõmmis

    Kaks Eesti noormeest lõid möödunud nädalal maailma kasutatavaimale veebilehitsejale Google Chrome laienduse, mis on kogunud vaid mõne päevaga tuhandeid kasutajaid ja pälvinud mitme internetikogukonna suurt tähelepanu.

    OLULIST

    • Ideest rakenduseni kulu kokku kolm nädalat.

    • Praeguseks kasutab Sideplayerit 10 000 kasutajat.

    Nutika rakenduse saamisloost loe postimees.ee-st

  9. Sirje Potisepp: toitumistrendid, mis tapavad

    Lapse organismile on piim sisuliselt asendamatu toiduaine – piimavalk aitab ehitada kasvueas lapse rakke ja kudesid ning kaltsium tugevdab luustikku, hambaid, juukseid, küüsi, mille kehv kvaliteet annab tunda ennekõike alates 20. eluaastast ja seda terve elu vältel. Foto: Markus Mainka/Phantermedia

    Piim on olnud eestimaalaste toidulaual juba üle 5000 aasta ehk niisama kaua, kui meie aladel on peetud piimakarja. Selle ajaga on meie organism õppinud piima töötlema, sellest vajalikke ja asendamatuid toitaineid omandama. Lehmapiim on olnud tuhandeid aastaid emapiima järel inimese esimene toit, mistõttu on ekslik käsitleda seda joogina.

    OLULIST

    • Soomes on leitud, et 17% elanikkonnast on laktoosi suhtes tundlik või talumatu.

    • Terviseameti andmetel on Eestis 878 lasteaialast, kes saavad erinevate toidutalumatuste ja allergia tõttu erimenüü järgi valmistatud toitu.

    Toiduliidu juhataja artiklit piimast loe postimees.ee-st

  10. Riigikogu kantselei pikaaegne direktor: kantselei ei saa uurimisorgani rolli võtta

    Heiki Sibul juhtis riigikogu kantselei tööd 17 aastat. Foto: Toomas Huik

    Pea kaks kümnendit riigikogu kantselei tööd juhtinud, Eesti Interneti SA tänane juhatuse esimees Heiki Sibul leiab, et kantselei ei peaks kuluhüvitiste kasutamise kontrollimisel uurimisorgani rolli võtma.

    Kuluhüvitistest rääkides tõi Sibul välja kaks üldisemat tähelepanekut: esiteks, riigikogu liikmel ei ole tööõiguslikku suhet riigikogu ega tema kantseleiga, vaid ta on rahvasaadik, ning teiseks, ühiskondlikus teadvuses on toimunud selge nihe ning enam ei arvata, et saadikul pole kulusid ning ta peaks kõik oma palgast kinni maksma.

    OLULIST

    • «Kui riigikogu liige toob koolituskulu tšeki, siis ei ole ju võimalik, et kantseleist keegi – näiteks raamatupidaja – hakkab mõtlema, et kas tal oli seda koolitust vaja või ei olnud.»

    • Esitatud kuludokumente eraldi ei kontrollita, küll aga saab avalikkus riigikogu liikmelt tehtud kulude kohta selgitust küsida.

    Intervjuud kauaaegse riigikogu kantselei direktori Heiki Sibulaga loe postimees.ee-st

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles