Eesti jättis tähtajaks kasutamata võimaluse keelata kaheksa geneetiliselt muundatud maisliini kasvatamine oma territooriumil.
Eesti ei kasutanud võimalust keelata kaheksa GMO maisiliini kasvatamine riigis
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
6. oktoober 2015, 11:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu liikmesriikidel on kuni 3. oktoobrini aega loobuda rakendamast EL-i seadusandlust, mis reguleerib ühenduse poolt heaks kiidetud kaheksa maisiliini kasvatamist oma territooriumil.
Tähtajaks teatas kaheksa geneetiliselt muundatud maisiliini kasvatamisest loobumisest 19 liikmesriiki.
Austria, Bulgaaria, Taani, Prantsusmaa, Horvaatia, Küpros, Kreeka, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Poola, Sloveenia ja Saksamaa teatasid nende geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasvatamise keelustamisest kogu oma territooriumil.
Belgia soovib tõkestada nende GMOde kasutuselevõtu prantsuse keelt kõnelevas Valloonias ning Suurbritannia Šotimaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal.
Ühe maisiliini alusel on võimalik aretada kümneid maisisorte.
Keskkonnaministeeriumi teatel ei tähenda Eesti otsus neid kaheksat maisisorti kampaania korras mitte keelata, et nende kasvatamine oleks automaatselt lubatud.
«Juhul, kui kellelgi on soovi neid kunagi kasvatada, siis tuleb ikka iga sordi puhul teha eraldi taotlus, mis peab läbima pika kadalipu erinevaid komisjone ja teadusuuringuid. Samuti ei tähenda, et need riigid, kes otsustasid keelata, oleksid täiesti GMO vabad,» teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Tuuli Levandi sõnul on tegemist kaheksa geneetiliselt muundatud maisiliiniga, mitte kõigi võimalike geneetiliselt muundatud organismidega, nagu ajakirjanduses väidetud on.
Levandi sõnul sai ainult nende konkreetsete maisiliinide puhul küsida loa mitteandmist oma riigi territooriumil, ilma seda otsust põhjendamata.
«Vastu võetud direktiivi muudatus annab liikmesriikidele võimaluse tulenevalt keskkonna- või põllumajanduspoliitika eesmärkidest, asulaplaneerimisest või sotsiaal-majanduslikust mõjust GMO-vabade piirkondade loomiseks ka hiljem, aga siis peab otsus olema põhjendatud. Hiljem, huvi tekkimisel, saab oma muutunud seisukohta esitada menetluses olevate või loa uuendamise etapis olevate GMOde suhtes,» ütles Levandi.
Tema sõnul on Eesti tuginenud oma senistes GMOde turule lubamist puudutavates seisukohtades teaduslikele hinnangutele iga GMO liini osas eraldi. Eesti on siin tuginenud Euroopa toiduohutusameti EFSA, geenitehnoloogiakomisjoni ja uuendtoidukomisjoni hinnangutele.
«Eesti pooldab ka edaspidi lähenemist, et otsused peavad tuginema teaduslikul informatsioonil ja parimal võimalikul ekspertarvamusel,» lausus Levandi.
Ta märkis, et vastavate omadustega geneetiliselt muundatud maisi (MON810) kasvatamine Eesti tingimustes ei ole asjakohane, sest Eestis ei ole Euroopa varreleedikut. Sellise geneetiliselt muundatud maisi üks omadusi on resistentsus selle liblikalise maisikahjuri vastu. Samuti ei ole Levandi sõnul maisi kasvatamine Eestis kasumlik.
Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul ei tähenda geneetiliselt muundatud maisi kasvatamise keelamisest mitteteatamine seda, et Eesti võttis sellega GMO teemal mustvalge seisukoha.
«Geneetiliselt muundatud maisi kasvatamine ei ole Eestis üldse aktuaalne teema praegu. Kui probleem peaks tekkima, siis vaadatakse sellele otsa,» ütles Pomerants Postimehele.
Erinevalt Eestist teatasid näiteks nii Läti kui ka Leedu tähtajaks Euroopa Komisjonile, et nad keelavad geneetiliselt muundatud maisiliini kasvatamise oma territooriumil. Pomerantsi sõnul ta ei oska ta lõunanaabrite sellist otsust kommenteerida. Minister märkis, et tal ei ole andmeid selle kohta, kas Lätis ja Leedus on maisikasvatamise teema aktuaalsem kui Eestis. «Et Lätis ja Leedus on kliima veidi soojem, on üldtuntud fakt kõigile,» lausus ta.
Pomerants ei soovinud hakata spekuleerima teemal, kas Eestis võib näiteks kliima soojenemise tõttu tõusta geneetiliselt muundatud maisi kasvatamine päevakorda.
«Ühel hetkel võib juhtuda, et Saaremaa praamiühendust ei ole vaja sel põhjusel, et maa on nii palju kerkinud. Eks siis vaadatakse asjale otsa siis, kui ta aktuaalne on,» ütles Pomerants.
Statistikaameti andmetel kasutati 2014. aastal põllumajandusmaana 650 000 hektarit, millest mais kui söödakultuur moodustas ligikaudu 1,15 protsenti.