Eelnõu lubab erakoolidel hinda tõsta piiramatult

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsed.
Lapsed. Foto: Elmo Riig / Sakala

Oht, et pärast omavalitsuste kohustusliku toetuse kadumist võivad erakoolid kõvasti õppemaksu tõsta, tehti reaalseks, kui haridusministeerium loobus erakooliseadust muutes piirangust, kui palju korraga seda teha tohib. 

Praegune erakooliseadus lubab kahe õppeaasta vahel tõsta koolidel õppemaksu kuni 10 protsenti. Muudatuse eelnõu, millega võetakse omavalitsustelt kohustus erakoolidele pearaha maksta, kaotab selle piirangu. Rahandusministeeriumi soovitusel lisati erakooliseaduse muudatuse eelnõusse võimalus tõsta aastatel 2016-2018 õppemaksu rohkem kui 10 protsenti.

Rahandusministeerium näeb selles vajadust, sest veerand erakoolidest on loodud tingimustes, kus omavalitsused on pidanud neile toetust maksma. «Erakoolide esindajate sõnul moodustab hoone majandamiskulu keskmiselt erakooli kogukulust 30-40 protsenti. Riigilt saadava tegevuskulu toetuse kaotamisel ei saa õppemaksu kasvuga tekkivat puudujääki katta, sest erakooliseaduse paragrahv 22 lg 6 võimaldab kahe õppeaasta vahel õppemaksu tõsta kuni 10 protsenti. Teeme ettepaneku õppemaksu kasvu piiramise regulatsioon seadusest välja jätta,» soovitas rahandusministeerium. Haridusministeerium arvestas selle ettepanekuga.

Lapsevanemaid teeb see murelikuks. «Haridusministeeriumi otsus suruda 40 protsenti kogurahastusest ehk kogu puudujääv eelarve lapsevanemate õlgadele ei ole ei õiglane ega jätkusuutlik. Need on täiesti tavalised inimesed, kelle lastelt võetakse võimalus sobivat haridust nõutada lihtsalt ära,» oli nördinud teemat varemgi ajakirjanduses lahanud lapsevanem Birk Rohelend.

Erakoolide õppemaksud on väga erinevad, näiteks möödunud õppeaastal olid need ca 650 – 2355 eurot aastas.

«Selge see, et inimene, kes maksab täna nt 37 eurot kuus koolitasu, nagu näiteks Rosma erakoolis, ja peaks järgmisest sügisest hakkama maksma 128 eurot, võib lahkuda. Selline vahe on väga suur. On perekondi, kus on rohkem lapsi, kes täna õpivad erakoolis. Null, sada või kolm-nelisada eurot on Eestis väga suured suurusjärkude vahed,» ütles Rohelend.

Ministeeriumi asekantsler Mart Laidmets ei näe selles muudatuses aga eeldust, et just nii palju nüüd erakoolide õppemaksud tõusta võiksid. «2011. aastast saadik pole erakoolide õppemaksud langenud 30-40 protsenti, vaid tõusnud või jäänud samaks. Seetõttu pole mingit põhjust eeldada, et 2011. aastale eelneva, vabatahtliku toetamise juurde naasmine tähendaks sarnast õppemaksu tõusu,» märkis ta.

«Teiseks – erakoolide eelarvetulud ei koosne ainult riigi- ja KOVi poolsest toetusest, vaid lisaks õppemaksule ka kooli looja ja annetajate vahenditest. Ka pole seletuskirjas väidetud, et erakoolide kulud kasvavad 30-40 protsenti, vaid see on majanduskulude osakaal erakooli kogukulust, millest osa makstakse kindlasti ka praegu nii õppemaksust, annetustest kui ka kooli looja vahenditest. Meile pole ka teada, mitme erakooli pidaja seisukohta rahandusministeeriumi arvamus peegeldab,» lisas ta.

Samuti on Laidmetsa sõnul iga erakool majanduslikus mõttes erinevas olukorras  - mõnel on oma maja, mõni rendib seda jne.

Ilma uuringuteta

Lapsevanemaid paneb samuti  imestama, kuidas haridusministeerium üldse on asunud erakoolide rahastust muutma ilma eelnevalt põhjalikke uuringuid tegemata. Rohelend märkis, et on uurimata, kuidas muudatus mõjutab Eesti haridussüsteemi tervikuna. «Ligi 50 erakoolis õpib täna umbes 8000 last, kelle kohta on ministeerium n-ö kohvipaksult ennustanud, et nad on rikkad, see muudatus ei mõjuta neid, et lastel on ükskõik, kus koolis nad õpivad, ja et neile on olemas alternatiiv munitsipaalkooli näol, juhuks kui nad peaksid olema sunnitud kooli vahetama. Mitte ükski nendest hinnangutest ei põhine faktidel,» osutas ta.

«Tallinnas puudub võimalus kõiki neid lapsi linnakoolides õpetada, siin pole sel määral vabu kohti. Tartus oleks erakoolide kadumine üldse katastroof, linn ei saagi teisiti hakkama, kui erakoolide abiga, kes koolitavad vist umbes kolmandiku Tartu lastest,» viitas ta.

«Vanemad ei pane oma lapsi üheks aastaks, nad panevad lapse kooli vähemalt üheksaks aastaks. See, et lapse koolisoleku ajal muutub süsteem radikaalselt ühe-aastase etteteatamisega, mis tähendaks õppemaksu kahe- kuni neljakordistumist juba järgmisel sügisel, ei ole minu meelest normaalne,» leidis Rohelend.

Haridusministeerium tunnistab, et uuringuid tehtud pole. «Seletuskirjas oleme hinnanud, võrrelnud ja analüüsinud mõjusid olemasolevate avalike andmete baasil (Eesti hariduse infosüsteem, erakoolide veebilehed jms). Eraldi analüüse pole – nagu neid ei tehtud nelja aasta eest majanduskulude toetamise KOV-idele kohustuslikuks tegemisel,» lausus Laidmets.

Vana olukorra taastamine

Haridusministeerium rõhutab, et erakoolidelt raha ära ei võta, vaid taastatakse enne 2011. aastat kehtinud kord, kus omavalitsusel oli soovi korral õigus – mitte kohustus – toetada majandamiskulude maksmiseks neid erakoole, kus tema lapsed õpivad. Seda tegid näiteks Pärnu, Tartu, Rõuge, Rakvere, kes on lubanud ka edaspidi nii jätkata.

«Riiklikku haridustoetust saavad erakoolid võrdselt omavalitsustega,» rõhutas Laidmets.

«Erakoolide soov, et lisaks haridustoetusele annaks riik raha ka majanduskulude jaoks, loob olukorra, kus erakoolid saaksid riiklikult toetuse kogu tegevuse jaoks ning samuti jääks neile õigus võtta õppemaksu,» sõnas Laidmets.

Laidmetsa sõnul ei eelda ministeerium, et erakoolides käivad vaid maksejõuliste vanemate lapsed. «Eestis on 47 eraüldhariduskooli ja riik toetab neid kõiki võrdsetel alustel. Riik jääb koolipidajaid toetama võrdselt ja õiglaselt. Omavalitsus saab toetust täpselt samadel alustel, mis erakool ja vastupidi,» märkis ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles