Kaubandus-tööstuskoja juhid tegid ettepanekuid majanduskasvu kiirendamiseks

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Lennart Rikk

Täna riigikogu majanduskomisjoni kutsel komisjoni istungil osalenud kaubandus-tööstuskoja juhid kommenteerisid olukorda Eesti majanduses ning tegid ettepanekuid majanduskasvu kiirendamiseks.

«Võtsime eesmärgiks esitleda ja lahata riigikogu liikmetega Eesti ettevõtluse ees seisvaid suuri ja strateegilisi küsimusi,» kommenteeris kohtumist kaubandus-tööstuskoja peadirektor Siim Raie.

Enim käsitleti maksude, hariduspoliitika ja haldusreformiga seonduvat.

Koosoleku sissejuhatamiseks tutvustas Toomas Luman riigikogu liikmetele tänast Eesti ettevõtlust, äriühingute suurust ja arvu ning tõi välja ettevõtjate endi poolt uuringutes teravamalt esile kerkinud probleemid, mis arengut takistavad.

«Ettevõtlus on emotsionaalne ala, ja kui need 2 protsenti elanikkonnast, kes oma peamise elatusallikana märgivad ettevõtlus- või omanikutulu, tunnetavad, et nende motivatsiooni pidevalt piiratakse, siis pole ka ülejäänud ühiskonnal lootust, et elatustase kasvab,» sõnas Luman, rõhutades täiendavalt ettevõtlust puudutavate seadusemuudatuste juures põhjaliku ja muudatuste kavandamisele eelneva mõjude analüüsi olulisust, mis aga täna tihti puudub.

Maksusüsteemi lihtsus nii maksumaksjale kui maksukogujale on olnud senise eduka eelarvepoliitika osaks, leidsid koja juhid.

«Maksusüsteem peab olema lihtne, läbipaistev ja kohtlema kõiki võrdselt. Peataolek ja ostustamatus käimasolevas eelarveprotsessis kahjustavad igal juhul riigi maksulaekumisi ja mõjuvad investoreid tõrjuvalt.»

«Eelarvetasakaalu leidmine on lihtne, kui valitsus suudaks loobuda osast valimistejärgsest sotsiaalpaketist. Lastes eelarve tasakaalust välja või tõstes oluliselt makse võib küll aidata järgmise aasta auku lappida, kuid pikemas perspektiivis oleks see allakäiguspiraali alguseks,» sõnas Luman.

«Maailmamajanduse hädad kestavad pikemalt, kui seni arvatud, mis mõjutab ka kohaliku kasvu pidurdumist pikema aja jooksul ja seetõttu on eelarvedistsipliini pidamine ülioluline.»

Pikemat käsitlemist leidsid ka haridus- ja haldusreform. Ettevõtjad väljendasid tõsist muret vajaduse üle viia kiiresti läbi hulk hariduskorralduslike ja hariduspoliitilisi otsuseid.

«Soome majanduse edu aluseks ei ole üks või teine maailmatuntud firma, vaid ikka tema haridussüsteem. Alus sellele laoti juba kümned aastad tagasi. Kui gümnaasiumit on võimalik lõpetada ilma matemaatikaeksamita ja kui inimesed alles oma kahekümnendates eluaastates avastavad, et neil puuduvad igapäevaseks töötamiseks vajalikud oskused, siis pole meil väljavaadet paremale tulevikule,» kommenteeris Luman.

«Haldusreformi läbiviimist tuleb alustada sellest, et välja selgitada, mis on ühe omavalitsusüksuse ülesanded ja milliseid teenuseid see peab osutama. Seejärel alles saame rääkida piiride tõmbamisest ja teeninduspunktide arvust, kõlas ettevõtjate arvamus.»

Riigikogu liikmed esitasid küsimusi ettevõtlustoetuste, ekspordi edendamise ja avaliku halduse teemadel. Ühiselt tõdeti, et sellised kohtumised on olulised ning vajadusel korratakse neid ka edaspidi.

«Pole mingit põhjust arvata, et riik ja poliitikud teevad ratsionaalsemaid majandusotsuseid kui ettevõtjad – mida rohkem raha ringleb äris, seda kiiremini majandus kasvab,» sõnas Luman kohtumist kokku võttes.



Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles