Eesti Looduskaitse Selts valis 2015. aasta loomaks metssea, vähe oskasid looduskaitsjad arvata, et samal aastal, kui metssiga peaks nautima positiivset tähelepanu, lepitakse riigi kõrgeimal tasemel kokku, et käesoleva hooaja jooksul on vaja Eestis küttida minimaalselt 29 600 metssiga, mis on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal.
On paratamatu, et sigade aafrika katku levikuga on palju probleeme. Kuid kindlasti pole paratamatu, et osad neist probleemidest on tekitanud meie ametkonnad.
Siin on nimekiri kõikidest kitsaskohtadest:
1. Jahiseltsile pandud sigade laskmise norm on suurem kui nende rekordaasta tulemus.
2. Jahimehed ei tohi ise võtta katkuproovi, kuid metsas pole kedagi teist, kes verd võtaks.
3. Sigu peab hoiustama mitmeid päevi eraldi külmruumis. Ühelgi jahiseltsil pole mitut külmruumi. Õigete tingimustega ruum puudub koguni 2/3 jahiseltsidest.
4. Jahimehed peavad iga proovi ise viima laborisse. See tähendab, et ainuüksi Tihemetsa jahiselts peaks sõitma selleks kokku 12 000 kilomeetrit.
5. Kui jahiselts ei täida sigade tapmise normi, ähvardab neid loa ära võtmine, mis tähendab, et keegi ei pea enam siis selles piirkonnas jahti.
Seekord võtavad Tihemetsas jahist osa üle kolmekümne mehe ja kolm koera. Eelluure, mis saabus hommikul kell kaheksa, ütles, et metsas on nähtud liikumas põtru ja metssigu. Seekord on neoonvestidega meestel kõvasti jahiõnne ning meil õnnestub kaamerasse saada dokumentaalkaadrid tulemuslikust põdrajahist.
32-aastase jahimehe staažiga Väino Lill juhib Tihemetsa jahiseltsi, kus on 43 liiget ja nende hallata on 9130-hektarine maa-ala.
Hooaja esimese ajujahi lõpptulemus - viis põtra, kaks hirve ja mitte ühtegi metssiga. Kas teil on hea meel ka, et me ühtegi metssiga kätte ei saanud?
Väino Lill: «No on tõesti hea meel. Täna on laupäeva õhtu, päike hakkab loojuma varsti. Oleks täna sea tabanud, oleks ühte jahimeest oodanud veel täna õhtul ees 100-kilomeetrine teekond Pärnusse, kes oleks pidanud viima sea vereproovi veterinaarameti kohaliku piirkonna kontorisse.»
Meeldib või ei meeldi, aga mehed peavad küttima sel hooajal 116 siga. Olgugi, et see on pea 20 looma rohkem kui nende kõige edukamal hooajal. Eesmärki mitte täites ootab neid ees arusaamatult ränk karistus.
«Keskkonnaamet on kirjutanud oma käskkirja sellised sanktsioonid, et see võib teatud juhtudel lõppeda sellega, et peatatakse jahipiirkonna luba,» selgitas Väino Lill.
Jabur?
Väino Lill: «Jahimeeste poolt vaadatuna kindlasti. Karm sanktsioon on sisse kirjutatud.»
Kui veterinaalameti sigade aafrika katku tõrje tegevusjuhendis näpuga järge ajada, loeme välja absurdse nõude, et aafrika katku vereproovi võib võtta vaid volitatud veterinaarametnik. See peaks tähendama seda, et volitatud loomaarst peaks olema kaasas igal seajahil üle Eesti ja võtma kõikidelt 29 600 sealt kohapeal proov. Mõistagi ei käi päriselus veterinaarid jahil kaasas vaid proove võtavad jahimehed ise - kuigi dokumendi järgi nad seda teha ei tohiks.
Väino Lill: «Paraku on see ainus praktiline võimalus. Sest ei saa metsas olla volitatud veterinaararsti sea tabamise kohal. See on praktiliselt võimatu.»
Kui siga käes ja proovid on viidud laborisse, siis peab vastuse saamiseni hoidma siga 2-4 kraadi juures külmas. Teinekord tulevad vastused neli päeva ja tavatingimustes hoitav siga võib minna riknema. Tuleb aga välja, et neid jahiseltse, kellel on vastavad külmaruumid on väga vähe.
Ja tegelikult peaks iga siga transportima eraldi autodega külmruumi ning mõistagi peaks olema iga sea jaoks eraldi külmruum. Kujutage ette kui täna oleks viie põdra asemel kütitud samapalju arv metssigu, siis peaks Tihemetsa jahiseltsil olema viis teineteisest eraldatud külmruumi.
«Kui nad on ühes ruumis koos, siis ei ole neid enam võimalik eraldi käidelda, et üks sobib ja teine mitte. Kindlasti see partii sigu, mis on lastud ja on ühes ruumis koos, need tuleb utiliseerida,» ütles Väino Lill.
On paratamatu, et sigade aafrika katku levikuga on palju probleeme. Kuid kindlasti pole paratamatu, et osad neist probleemidest on tekitanud meie ametkonnad. Siin on nimekiri kõikidest kitsaskohtadest.