Pildid: Kaljurand avas Londonis uue saatkonnahoone

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Välisminister Marina Kaljurand avas kolmapäeval Londonis Eesti saatkonna uue hoone, teatas välisministeeriumi pressiosakond.

Välisminister Marina Kaljurand rõhutas pidulikul avamisvastuvõtul peetud kõnes, et saatkonnahoone avamine on oluline sündmus välisministeeriumi aga laiemalt ka kõigi eestlaste jaoks.

Üks peamisi põhjusi, miks otsustati uude hoonesse kolida, oligi vajadus pakkuda Ühendkuningriigis elavatele ja töötavatele kodanikele paremaid konsulaarteenuseid.

«Mul on hea meel, et suuremad ruumid muudavad konsulaarvastuvõtu palju mugavamaks ja kiiremaks,» ütles välisminister.

Uuel saatkonnahoonel on oluline roll ka Eesti ja Ühendkuningriigi kahepoolsete suhete edendamisel.

«Kuigi kahe riigi vahelised suhted on väga head, lähedased ja töised, loodan siiski, et avarad ja funktsionaalsemad esindusruumid annavad võimaluse Eestit Ühendkuningriigis veelgi paremini tutvustada ning nähtavamaks muuta,» märkis välisminister Kaljurand.

Eesti suursaadik Londonis Lauri Bambus ütles, et saatkonnahoone tekkelugu sai alguse 2007. aastal, kui välisministeerium maja ostis. Renoveerimistööd algasid eelarvelistest võimalustest tulenevalt 2014. aasta varasuvel ning 2015. aasta augustiks jõudsid tööd lõpule.

Välisministri ja saadiku sõnul on saatkonnahoone renoveerimise ja kujundamise protsessi olnud kaasatud väga mitmeid inimesi.

«Soovime südamest tänada kõiki, kes on andnud oma panuse selleks, et Londoni kesklinnas on tänaseks nii kauni hoone kujul olemas killuke Eestit,» rõhutasid välisminister Kaljurand ja saadik Bambus.

Tänav, kus saatkond paikneb, rajati aastatel 1851–1855 ja maja ise ehitati aastal 1857. Queen’s Gate Terrace oli üks tänavaid uues kvartalis, mis ehitati Londonis 1851. aastal toimunud suure maailmanäituse jaoks. Kvartali arendajaks oli William Jackson.

Maja esindab 19. sajandi keskpaigale iseloomulikku uusklassitsistlikku arhitektuuristiili ja on muinsuskaitse all. Seetõttu on paljud majas olevad detailid nagu karniisid, dekoor, kaminad ja uksed taastatud algupärasel kujul.

Saatkonna sisekujundus on saanud inspiratsiooni Eesti loodusest. Eesti on soode, järvede, metsade maa. Ürgne loodus on ilmselt puhtaim jõud, mis meid omavahel seob ja meie päritolud ühte liidab.

Saatkond on killuke Eestit Londoni kesklinnas ja selle ruume ilmestavad põlismaastikud otsekui kiri kodust. Need sood ja rabad seintel, toolidel ja vaibal, võsa ja lühtritesse peidetud kased on Eesti keel, mida ei ole vaja tõlkida.

Hoone renoveerimistöid teostas MY Construction & Carpentry Ltd. Maja arhitektuuriline lahendus on tehtud Pelle-Sten Viiburgi poolt arhitektuuribüroost Doomino Arhitektid OÜ ning sisekujundus Margit Arguse, Margit Aule ja Kaur Käärma poolt arhitektuuribüroost KAOS Arhitektid OÜ. Valgusdisainer oli Priit Tiimus Tipriit Valgusdisain OÜst ja maja kaunistavate lühtrite looja on Margus Triibmann ja Kard Männil OÜst Keha3.

Hoone sisekujunduselementidel kasutatud fotod on teinud Arne Ader OÜst Loodusmees. 2016. aasta juuni lõpuni on saatkonna saalis eksponeeritud kunstnik Sirje Runge abstraktsete maalide sari «Arhitektoonid» aastast 1998. Avamisel musitseeris Londonis õppiv kontrabassist Siret Lust.

Saatkonna eelmine hoone aadressil 16 Hyde Park Gate on kavas muuta suursaadiku residentsiks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles