Justiitsminister koolidelt investeeringuraha võtmise plaani heaks ei kiitnud

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Justiitsminister Urmas Reinsalu ei kooskõlastanud haridusministeeriumi eelnõu, millega kavatsetakse haridustoetusest võtta ära koolidele ette nähtud investeeringukomponent. 

Justiitsministeeriumi vastuses selgitatakse, et plaan võtta uuest aastast ära haridustoetusest investeeringukomponent, et anda see õpetajate palgatõusuks, ei ole piisavalt läbi analüüsitud.

Esimene probleem on seotud erakoolidega. «Tõik, et eelnõu kohaselt langevad ära riigieelarvest sihtotstarbelised toetused erakoolide investeeringute toetuseks (samas kui munitsipaalkoolidele tagatakse nimetatud rahastus tõukefondide kaudu) omab kindlasti märkimisväärset mõju erakoolipidajatele,» leiab Reinsalu.

«Arvestades, et käesoleva aasta märtsist on kehtinud regulatsioon, mille kohaselt erakoolid saavad investeeringuteks riigieelarvest toetust, siis on erakoolipidajatel tekkinud õiguspärane ootus, et nimetatud regulatsioon jääb ka püsima.» Reinsalu leiab, et siinkohal peab kehtima vacatio legis printsiip ehk mõistlik kohanemisaeg, mis annaks ettevõtjale aja oma majandustegevuse ümber korraldamiseks, et tegevust jätkata või soovi korral turult normaalsetel tingimustel lahkuda.

Erakooliseaduse kohaselt peavad erakoolid koolitusloa saamiseks koostama arengukava, mis koostatakse valdavalt viieks aastaks, selles peavad muuhulgas sisalduma andmed finantsressursside olemasolu või nende saamise allika kohta ning tegevuskava kolmeks aastaks, viitab Reinsalu.

«Pidades silmas, et eelnõude infosüsteemis on kooskõlastamisel ka eelnõu, mille kohaselt ei kata kohalikud omavalitsused edaspidi erakoolide tegevuskulusid, siis tuleb kindlasti ka analüüsida, kas käesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused koosmõjus erakooliseaduse paragrahvi 222 muutmisega ei lähe vastuollu põhiseaduse paragrahviga 40,» märkis justiitsminister.

«Olukorras, kus erakoolid jäävad ilma neile ette nähtud toetustest, võib see kaasa tuua nende sulgemise ning piirata seeläbi lapsevanemate südametunnistuse vabadust. Näiteks on erakoolid Eestis hetkel ainus võimalus vanematel tagada oma lastele kristlik haridus,» kirjutas Reinsalu.

Lisaks on tema hinnangul eelnõu seletuskirjas puudu analüüs, kuidas mõjutab investeeringutoetustest ilmajäämine neid kohalikke omavalitsusi, kes  tasuvad jätkuvalt varem tehtud investeeringute eest laenu tagasimakseid või kes ei kavatse oma koolivõrku ümber korraldada. Eelnõu kohaselt saavad kavandatava muudatuse tulemusel tõukefondidest toetust need kohalikud omavalitsused, kes on kavandanud koolivõrku korrastada. Samas on tõenäoline, et on omavalitsusi, kes on juba koolivõrgu korrastamisesse investeerinud või kes ei saa või pea vajalikuks koole liita. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles