Tallinnas vahele võetud neli Iraagi inimsmugeldajat ootavad vanglas oma saatust, nende ohvrid pole tänase seisuga Eestile asüülitaotlust esitanud.
Iraagi inimsmugeldajad ootavad Tallinna vanglas oma saatust
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
16. oktoober 2015, 16:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja prefektuur tabas septembris neli iraaklast, kes on Eesti kaudu üritanud tõenäoliselt põhjamaadesse smugeldada inimesi.
Põhja prokuratuuri kinnitusel istub neli inimsmugeldamises kahtlustatavat iraaklast hetkel vahi all Tallinna vanglas. Prokuratuuri kinnitusel on kõigil neil olemas erinevate Euroopa Liidu riikide elamisload. Seejuures pole kellelgi Eesti elamisluba, kuid Eesti teiste riikide elamisluba tühistada ei saa.
«Küll aga tähendab see seda, et neil oli õigus Eestisse siseneda ilma viisata ja seepärast pole ka mingit viisat neilt ära võtta,» lisas Põhja prokuratuuri pressinõunik Kaarel Kallas.
Samas saab süüdimõistmise korral taotleda sissesõidukeelu kohaldamist kuni kümneks aastaks.
Nende nelja inimsmugeldaja tõttu on Harku kinnipidamiskeskuses veel 12 Iraagi kodanikku, kes soovisid põhjamaadesse reisida. Tänase seisuga ei ole neist keegi asüülitaotlust sisse andnud ja menetluse lõppedes saadetakse nad tõenäoliselt riigist välja.
«Seda, mis riike nad oma teekonnal läbisid, seda me ei saa öelda. Me saame öelda ainult nii palju, et nad tulid riiki lennujaamast ja üritasid lahkuda sadamast. Sadamas nad peeti kinni,» täpsustas Kuusk ja kinnitas, et Eesti ei olnud ühelgi juhul sihtriik.
Üks Iraagi vabariigi kodanik üritas septembris transportida Tallinna kaudu ilmselt Soome nelja kaasmaalast, kellel ei olnud õigust Schengeni viisaruumis viibida. Eestisse saabusid nad Lätist.
Kaks iraaklast üritasid Tallinna sadama kaudu põhjamaadesse viia kaheksat Iraagi kodanikku, kellel polnud õigust Schengeni viisaruumis viibida. «Nimetatud isikud saabusid Eestisse Tallinna lennujaama kaudu Euroopa liikmesriigist, mida hetkel ei saa täpsustada, ning nendegi sihiks oli lahkuda Eestist läbi Tallinna sadama,» selgitas septembris Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Merika Nimmo Postimehele.
Lennujaamas õnnestus neil iraaklastel siiski Eestisse siseneda, sest Euroopa Liidust saabujatelt lennujaamas enamasti reisidokumenti ei küsita.
Neljanda smugeldajaga seotud uurimine alles käib.
Politsei- ja piirivalveameti teabeanalüüsi talituse juhi politseimajor Toomas Kuuse sõnul ei saa Eestist niisugust läbiränderiiki, nagu praegu Euroopas näeme. «Me räägime siin ikkagi väikestest gruppidest,» ütles Kuuse.