Välisminister Urmas Paet ütles täna Postimehes ilmunud Eerik-Niiles krossi arvamuslugu kommenteerides, et NATOga koostööd tegev Venemaa on tema naabritele kasulikum kui NATOga avalikult ja otsustavalt vastanduv Venemaa.
Paet: NATOga koostööd tegev Venemaa on kasulikum
3. november 2010, 20:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rääkides NATO koostöö kavandamisest võimalike partneritega tuleb meeles pidada, et Eesti on NATO täieõiguslik liige ja osaline kõigi plaanide tegemisel, nii et me ei peaks kahtlema ei endas ega NATOs,» sõnas Paet.
Paeti arvates on Krossi esitatud näited ja teesid, nende seosed ja esitusviis on meelevaldsed. «Eesti välispoliitika ei ole kunagi lähtunud oma suhtumises Venemaaga koostöösse sellest, millisena me Venemaad tahaksime näha, vaid alati sellest, milline on Venemaa poliitiline tegelikkus ja seetõttu on meie jaoks alati küsimus, kuidas tasakaalustada koostööd ja selle ulatust Eestile parimal moel.»
«On ju selge, et NATO praktilise koostöö pinnalt on võimalus luua edasist usaldust, kui mõlemad osapooled on sellest huvitatud. Meil ei ole põhjust arvata, et meie liitlased NATOs ei jagaks seda suhtumist - näeme, et NATO on suhetes Venemaaga edenenud küll positiivse suhtumisega, kuid siiski ettevaatlikult,» ütles Paet.
Paeti sõnul ei ole kaugeleulatuvad poliitilised kokkulepped ja koostöösuunad heakskiitu saanud, pigem panustab NATO suhetes Venemaaga praktiliste küsimuste lahendamisele nagu Afganistani stabiliseerimine, relvastuskontroll, massihävitusrelvade illegaalne levik, piraatlus, terrorism, narkootikumide leviku peatamine Afganistanist.
«NATO-Venemaa koostöö alusakt, kus on kirjas NATO-Venemaa koostöö põhimõtted, sõlmiti juba 1997. aastal. 2002. aastal loodi NATO-Venemaa Nõukogu, mille järjekordset kohtumist nüüd Lissabonis ette valmistamine,» ütles Paet.
«Siiani ei ole saavutatud aga kokkulepet Krossi poolt viidatud oluliste lahingujõudude paigutamise piiramise küsimuses ja kui see kokkulepe isegi kunagisaavutataks ei mõjutaks see Krossi poolt toodud hüpoteetilist kellegi ründamise stsenaariumi kuidagi Krossi poolt osundatud viisil. Artikkel 5 kehtib ja selle kehtivust kordame organisatsioonina üle ka Lissaboni tippkohtumisel,» kinnitas Paet.
«Ühtlasi juhindub NATO poliitiliste teemade käsitlemisel Strasbourg/Kehli tippkohtumise ühisavalduses kokku lepitust, et dialoogi tuleb pidada nii teemadel milles ollakse üksmeelel kui ka neis, milles ollakse eriarvamusel,» ütles Paet.
«Rääkides NATO laienemisest, ei ole meil põhjust kahelda Bukarestis kokku lepitu elujõulisuses ka pärast Lissaboni tippkohtumist ning selles seoses me ei dramatiseeriks Gruusia liikmelisuse tegevuskava (MAP) küsimust üle. MAP ei ole automaatne NATOga liitumise garantii vaid ainult üks, kuid mitte ainuke, tööriist liitumise poole liikumiseks ning hetkel on Gruusial olemas nii tööriistad Aastase riikliku tegevuskava kui NATO Gruusia Nõukogu näol kui ka poliitiline lubadus Bukaresti deklaratsiooni näol,» sõnas Paet.
«Mis puudutab NATO strateegilist kontseptsiooni (SK), siis ekspertide rühm esitas oma raporti käesoleva aasta kevadel. See on avalik dokument ja leitav NATO koduleheküljelt. Septembris esitas peasekretär uue SK projekti liikmesriikidele arutamiseks. Uus SK oli peamise teemana arutlusel oktoobris toimunud NATO välis- ja kaitseministrite kohtumisel,» sõnas välisminister.
Paeti sõnul saab NATO uus SK olema avalik dokument, kuid praegused arutelud toimuvad kinniste uste taga eelkõige selleks, et liikmesriigid saaksid selle sisu kujundada omakeskis, võimalikult vabana välisest survest, sealhulgas NATOsse mittekuuluvate riikide omast.
Paet lisas, et uus strateegiline kontseptsioon kajastab kõigi liikmesriikide huve ja vaateid julgeolekule, vastasel juhul liikmesriigid sellele alla ju ei kirjutaks.
Julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Kross kirjutas tänases Postimehes, sel kuul toimuva NATO tippkohtumise eel, et NATO peasekretär jätab endast mulje kui Punamütsikesest, kes läheb hundi juurde, uued liikmesriigid võileibadena korvis.
Tema sõnul ei saa välistada, et NATO pealikud on sõlminud Venemaaga eelkokkuleppe, et ei paiguta uute liikmete territooriumile rohkem kui 3000 meest, ning et saadab kriisiolukorras (nt suur naaberriik ründab Eestit) Eestisse vägesid vaid siis, kui Venemaa seda lubab.