Eerik-Niiles Krossi tänases Postimehes ilmunud arvamuslugu kommenteerinud endise kaitseministri Sven Mikseri sõnul peab Eesti Venemaaga seotud teemasid küll NATOs tõstatama, kuid seda ei tohi liiga emotsionaalselt teha.
Mikser: Vene ohtu ei maksa hüsteeriliselt suhtuda
3. november 2010, 20:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tõsi, meie asi on Washingtonile, Pariisile ja Berliinile meelde tuletada, et taevas meie kohal ei pruugi olla igaveseks pilvitu, ent me ei peaks seda tegema hüsteeriliselt ega alarmistlikult,» ütles Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Mikser.
«Peame jälgima, et NATO tuumikfunktsioon ei vajuks unustusse ja oleks täidetud reaalse sisuga, nagu kaitseplaneerimine ja õppused, ent me ei peaks nõudma, et meid potentsiaalselt ähvardavad ohud oleks igal hetkel ja igal kohtumisel ainufookuses,» arvas poliitik.
Mikser rõhutas, et NATO otsustusmehhanismid rajanevad konsensusel. «Selline julgeolekukorraldus, mille kohaselt peaks NATO küsima Moskvalt luba Läti kaitsmiseks (nagu kirjutab Kross), eeldab, et Riia ja Tallinn on eelnevalt sellise formaadi loomiseks nõusoleku andnud. Seda aga kahtlemata ei juhtu,» kinnitas ta.
Mikser ütles, et kindlasti on ameeriklased Afganistani suunal Venemaaga koostöö tegemisest huvitatud, kuid liigseks optimismiks ta põhjust ei näe.
«Staatuse ja prestiiži küsimustel on Venemaa võimukoridorides oluline tähendus ja seetõttu on raske öelda, kas Kreml ikka soovib sisimas näha Läänt õnnestumas seal, kus Moskva kaheksakümnendail lüüa sai,» ütles poliitik.
Samas on nii ameeriklased kui eurooplased Venemaaga seotud probleemidest teadlikud ja neid ei maksa kahtlustada liigses naiivsuses ega valmiduses Ida-Euroopat Moskvale maha müüa, märkis Mikser.