Koolijuhid ammutasid Saksamaal kogemusi pagulaste lõimimiseks

Meribel Sinikalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolitund. Pilt on illustratiivne.
Koolitund. Pilt on illustratiivne. Foto: Mihkel Maripuu

Kümne Eesti kooli esindajad saabusid laupäeval kolmepäevaselt visiidilt Berliinist, kus nad külastasid erinevaid koole ja kohtusid haridusekspertidega.

Visiidi korraldanud Johanna Helin MTÜ Mondost rääkis, et õppereisi eesmärk oli anda koolijuhtidele uusi ideid ja samas ka kindlustunnet selles, et uusimmigrandid või pagulaslapsed koolis pole probleem, vaid rikkus. «Saksa koolide kogemus näitab, et meil tuleb õppida toime tulema erinevustega, olgu need siis erineva kultuuri- ja keeletaustaga õpilased või erivajadustega lapsed. Kui meie seda õpime, on koolikeskkond parem ja harivam kõigile lastele,» Helin.

Berliin valiti sihtkohaks selletõttu, et linn peab praegu vastu võtma suuri pagulaslaineid ning koolides avatakse pidevalt uusi vastuvõtuklasse.

Eestist osalesid Alatskivi Keskkooli, Jüri Gümnaasiumi, Miina Härma Gümnaasiumi, Narva Soldino Gümnaasiumi, Narva Vanalinna Riigikooli, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi, Tallinna Pae Gümnaasiumi, Ülenurme Gümnaasiumi ja Viimsi Keskkooli esindajad. Kõik osalenud koolid kuuluvad UNESCO ühendkoolide võrgustikku, mille üheks olulisemaks tegevusvaldkonnaks on maailmaharidus.

Õppereisil osalenud koolijuhtide kinnitusle oli üllatav hirmude puudumine põhikoolis. Mitmekesisusust ja kõigi kaasamist nähti väärtusena, õpetajad olid motiveeritud, lapsed õnnelikud ning omavahelised suhted soojad, märkisid õpetajad.

Mõnes Berliini koolis on varasema türklaste immigatsioonilaine tõttu saksa keelt emakeelena rääkivate õpilaste osakaal olematu. Samas on selliseid probleeme võimalik hea juhtimisega parandada ja ennetada.

Õppereisis osalenud UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni juhataja Kerli Gutmani sõnul tundus gümnaasiumiastmel lõimingu edukus sõltuvad heast kooli eestvedamisest ja innovaatilistest õpetajatest. «Hästi juhitud koolis töötab koolidemokraatia hästi, õpilaste arvamustega arvestatakse. Sellistel koolidel on õnnestunud parandada oma tulemusi ja kooli mainet ning tuua ka saksa keelt emakeelena räägivad lapsed uuesti oma kooli,» rääkis Gutman.

Reis andis osalejate sõnul mitmeid ideid, mida on võimalik kasutada ka Eestis ning lisaks lõimingule on vaja koolides töötada väärtuskasvatusega. Selle toetuseks on MTÜ Mondo Maailmahariduskeskusel praegu käimas rassismi ja võõraviha vähendavate õppematerjalide ja -meetodite konkurss, mille kaudu õpetajad saavad uusi meetodeid keeruliste teemade arutamiseks koolis.

Õppereisi korraldasid MTÜ Mondo ja UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon ning seda rahastasid välisministeerium ning haridus- ja teadusministeerium.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles