Tudeng TV arutelusaade «Fookus» keskendus sel korral Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare fenomenile. Saatekülalised avaldasid muuhulgas arvamust, et Savisaar läheb ajalukku vastuolulise poliitikuna.
Tudeng TV «Fookus» keskendus Savisaare fenomenile
19. oktoober 2015, 21:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olukorras, kus ametist tagandatud Edgar Savisaar kasutab kõiki võimalusi poliitilise profiidi lõikamiseks, tõstatub taas küsimus Eesti poliitmaastiku patiseisust. Hundisilma avatud uste päevad ja puhastusriitus, enda tagandamise vaidlustamine ja rünnakud õiguskaitseorganite suunal mõjutavad ja kallutavad oluliselt avalikku arvamust,» selgitasid saate tegijad.
Savisaare taktikalisi käike võimul püsimiseks ja Keskerakonna esimeheks kandideeriva Kadri Simsoni suhtes arutasid endine keskerakondlane, nüüdne Reformierakonna liige Ain Seppik, Keskerakondlasest riigikogulane Jaanus Karilaid, suhtekorraldaja Andreas Kaju ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Mikk Salu. Saadet juhtis Marian Võsumets.
Vaata kell 21 eetrisse läinud saadet järele siit:
Millisena läheb Savisaar ajalukku?
Karilaiu sõnul on Savisaar Eesti riigi üks arhitektidest ning teda võiks kutsuda ka Eesti ämmaemandaks. «Ämmaemand, kes tõi veretult vabaduse, ei olnud ühtegi nutvat ema ega isa, kelle poeg või tütar oleks langenud kuskil tänaval. See on suurim teene Eesti rahvale, et saime Nõukogude liidust veretult välja tulla,» arvas Karilaid.
Seppik sõnas, et Keskerakonna esimees läheb ajalukku suure ja vastuolulise riigitegelasena.
Salu sõnul saab Savisaare puhul rääkida laias laastus kahest perioodist: rahvarinde aeg ning periood, mille peale öeldakse, et ta oli vastuoluline, korruptiivne ja ebaõnnestunud poliitik.
Kaju ütles, et hinnangu andmisega on väike probleem - see muutub aja jooksul. «Me ei tea, mida arvavad inimesed Edgar Savisaarest 25, 50 või 100 aasta pärast. Ja nii ei tea seda ka mina. Ma arvan, et veel on tema enda kätes võimalus seda osaliselt mõjutada. Ma loodan, et ta seda maha ei mängi.»
Milles seisneb Savisaare populaarsus?
Saates tuli muuhulgas jutuks meedias kirgi kütnud avatud uste päev Hundisilmal, kus käis pühapäeval ligi 5000 inimest. Saatejuhi küsimusele, kelle kulu ja kirjadega üritus peeti, kostis Jaanus Karilaid, et seda peaks Savisaarelt küsima.
Küsimusele, kellele see üritus suunatud oli, vastas Seppik, et eelkõige ikkagi Savisaarele endale. «Ta juba omal ajal väga kaugetel aegadel korraldas õpilasmalevas massistseenidega rünnakuid talvepaleele. Oli üks selline stseen kunagi õpilasmaleva kokkutulekul. Talle meeldib selline massidega lugu,» rääkis ta.
Seppiku sõnul on Savisaare eesmärk olnud alati see, et ta oleks müüt. «Ja nüüd saadi teda käega katsuda,» märkis Seppik, kes tõdes, et Hundisilma talu ei ole midagi erilist, ent vaatamas käidi müüti. Ilmselt oli eriti suur huvi tingitud veel Savisaare hiljutistest läbielamistest.
«Kui päris ausalt öelda, siis see, kui palju on meedia nende aastate jooksul Edgarit kajastanud, siis see on muljetavaldav. Eks ta ongi selline poolmüütiline olevus,» leidis Seppik. «Tema põlvkonnast pole tipp-poliitikas mitte kedagi. See on nähtavasti kultus ja inimesed vajavad teatud hetkedel sellist suhtumist.»
Salu lisas, et tema pole Edgar Savisaare kultusest kunagi aru saanud. «90ndate alguses olid kõik teed talle lahti ja tegelikult on ta 20 aastat olnud strateegilises mõttes Eesti poliitikas out’is. Ta pole suutnud mõjutada Eesti suunda strateegiliselt riiklikul tasandil karvavõrdki praktiliselt.»
Karilaid nentis, et siinkohal võib rääkida mida iganes, kuid demokraatlikus riigis otsustab ikkagi valija ning ta ei usu, et lähima saja aasta jooksul saaks keegi kohalikel valimistel 39 000 häält, nagu sai seda Savisaar. «See on väga suur tulemus ja ta on vist ainsa poliitikuna valimistel järjest oma häältesaaki suurendanud,» sõnas Karilaid.
Salu märkis, et ta ei vaidlusta sugugi Savisaare populaarsust, vaid mõtles oma jutuga seda, et Savisaar ei ole 20 aasta jooksul suutnud Eesti elu mõjutada.
Seppik: Simson võib langeda Keskerakonna juhatuse lõksu
Seppik ütles saates, et kui Kadri Simson Keskerakonna esimeheks valitakse, siis võib juhtuda see, et ta langeb erakonna juhatuse lõksu.
«Juhatusel on väga suur mõjujõud, mida me kartsime ka Jüri Ratase puhul neli aastat tagasi. Valitakse selline juhatus, kes alustab koheselt oma vastvalitud esimehega kodusõda ja tal on selleks palju võimalusi. Peasekretäri paikapanek, eelarve küsimused ja kõik see on juhatuse käes,» rääkis ta.
Vaata lähemalt allpool olevast videost:
Eelmine «Fookus» keskendus vihakõnele ja tõi muu hulgas välja asjaolu, kuidas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) pagulasvastane propaganda tugineb vanadel piltidel ja Buduaar.ee-st pärit uudisel.
Saade läks otse-eetrisse Tallinna teletornist. Vaatajad said kaasa rääkida Twitteris, kasutades teemaviidet #fookus.