Kui aga tülipiirkondade lähiajalugu süvitsi võrrelda, sarnasused lõppevad. Brüsselis alliansi peakorteris kümmekonna Euroopa ajakirjaniku küsimustele vastanud USA ja NATO ametnikud ei näe Venemaa otsuses vahetult pärast sõda Gruusiaga kahe separatistliku piirkonna iseseisvust tunnustada mingeid paralleele aastaid väldanud kõnelustega Kosovo saatuse üle.

USA suursaadik NATO juures Kurt Volker märkis, et Venemaa käitumine meenutab pigem 19. sajandi stiilis jõuga maatüki kahmamist kui valmidust protsessiga poliitiliselt tegeleda, nii nagu tegid lääneriigid Kosovo puhul.

USA-le talumatu katastroof

«1998–1999 toimus Kosovos etniline puhastus, oli 1,5 miljonit põgenikku, USA üritas koos rahvusvahelise üldsusega seda lõpetada,» ütles Volker. «Võt­sime ÜROs resolutsioone vastu, pidasime diplomaatilisi kõnelusi, sõltumatud vaatlejad olid kohapeal ja jäädvustasid sündmusi. Ja kõik see kestis kuude viisi ega olnud mingi äkiline sündmuste jada.»

Kui selgus, et lääne sammud blokeeriti ja julgeolekunõukogu ei suut­nud jõu kasutamises kokku leppida, ei saanud USA asetleidvat humanitaarkatastroofi kauem taluda, märkis Volker.

NATO alustas õhurünnakuid, mis lõpetasid tapatalgud: «Läksime kohe julgeolekunõukokku, võtsime vastu resolutsiooni, mis reguleerib konflikti tulemuse. See lõi ÜRO administratsiooni Kosovos ja andis mandaadi NATO rahuvalvejõuks.»

Mullu, kaheksa aastat pärast sõjategevuse lõppemist, ei tundunud poliitiline olukord aga piisavalt stabiilsena ning Kosovos alustati kõnelustega, kust võtsid ÜRO egiidi all osa kõik pooled, sealhulgas Venemaa.

Suutmatus Kosovo tulevikus kokku leppida nii, et lahendus oleks stabiilne ja turvaline kõigile Kosovo elanikele, viis tänavu 17. veebruaril selle riigi iseseisvuse väljakuulutamiseni.

«Kui seda sündmuste kulgu vaadata, näitab see, kui erinev oli olukord võrreldes Gruusia kahe autonoomse vabariigiga,» tõdes Volker. «Vene sõjaväe sissetung ja Gruusia territooriumi tükeldamine kümne päeva jooksul ilma mingi laiema rahvusvahelise legitiimsuse, heakskiidu või ÜRO rollita – tegemist on tohutult erinevate asjaoludega.»

NATO pressiesindaja James Appathurai sõnul pole Gruusias juhtunu kasuks tulnud kellelegi. «Ei autonoomsete vabariikide elanikud ega Gruusia pole paremas olukorras kui kuue nädala eest,» tõdes ta.

«Vene majandus on löögi alla sattunud: börs 38 protsenti langenud, Gazprom kaotanud kolmandiku oma väärtusest, investeeringud vähenenud. Ning Venemaa leiab end üha enam isoleerituna – jõu kasutamine ei osutunud kasutoovaks sammuks,» ütles Appathurai, viitega tõigale, et peale Moskva on Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust tunnustanud vaid Nicaragua.

Kosovos enamuses olevad albaanlased võtavad oma iseseisvuse kasutamist maailmapoliitika suurel malelaual rahulikult. Kohaliku lehe Gazeta Java ajakirjaniku Blerim Gashi sõnul suhtuvad kohalikud naljaga kõigesse, mida Venemaa teeb ja ütleb. Kosovo vabariigi ametlik seisukoht peegeldab tema arvates aga seda, mida USA ja EL neil teha soovitavad.

Arben Ahmeti ajalehest Kosova Sot seevastu ei mõista, kuidas saab rahvastikus enamuses olemine olla argumendiks iseseisvuse nõudmisel. «Praegu on Šveitsis hästi palju albaanlasi. Kui nad 50 aasta pärast seal enamuses on, ega nad ju endale mingit staatust nõudma hakka,» ütles Ahmeti.

Appathurai sõnul on NATO olukorraga Kosovos ülimalt rahul, avaldades tunnustust kohalikele, kes pole pärast märtsi, mil ÜRO töötajad Mitrovicas serblaste rünnaku alla sattusid, provokatsioonidele allunud.

Julgeolek parem, muu halb

Anonüümselt rääkinud NATO ametniku sõnul pole areng Kosovos olnud nii kiire kui alliansile meeldiks, aga vähemalt liiguvad asjad paremuse poole. Sõjategevusest on jõutud olukorrani, kus albaanlaste ja serblaste tüli piirneb sõnasõjaga.

Üks selline juhtum toimus 5. septembril, mil Kosovo albaanlased läksid serblaste alale Mitrovica põhjaosas uurimaks, kui kaugele neid lastakse. Noored jäid aga üpris varakult serblastele silda ületades vahele. Viimased asusid neid, nagu ütles ametnik, suuliselt ründama. Tema sõnul ongi oluline siinkohal see, et vaen pole viimasel ajal füüsiliselt väljendunud.

Pisut enam kui pool aastat iseseisvust nautinud Kosovo seisab hoolimata paranenud julgeolekust silmitsi suurte probleemidega. Nagu nõiaring ei võimalda kehv infrastruktuur majandusel kasvada. Pidevad elektrikatkestused on tingitud tõigast, et elektrivõrk on sellisel tasemel, kui 1950ndatel võimalik oli.

Töötus ulatub 40 protsendini, mõnel alal koguni 80 protsendini.

NATO missioonid

•    Õhuturve: alliansi liikmesriigid kaitsevad rotatsiooni korras õhuruumi Eesti, Läti, Leedu ja Sloveenia kohal.
•    ISAF: liitlasväed tagavad julgeolekut Afganistanis alates 2003. aastast NATO egiidi all; esimene NATO missioon väljaspool Euroopat. 52 700 inimest.
•    NTM-I: NATO treeningmissioon Iraagis alates 2004. aastast. 165 inimest 17 riigist, koolitanud 3000 Iraagi sõdurit.
•    KFOR: Kosovos aitavad alates 1999. aastast rahu tagada 24 NATO liiget ja 8 muud riiki. Umbes 14 800 inimest.
•    Active Endeavour: terrorismivastane võitlus Vahemerel, ainus artikli viis raames rakendunud NATO operatsioon.
Allikas: NATO