Kohus mõistis õpetaja tapnud poisi üheksaks aastaks vangi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
  • Noormehele mõisteti karistuseks 9 aastat trellide taga
  • Kohus ei pidanud tõendatuks, et õpetaja oleks poissi solvanud
  • Kaitsja kaebab otsuse kindlasti edasi, prokurör pole edasikaebamist otsustanud

Kohus tunnistas möödunud sügisel Viljandi Paalalinna koolis saksa keele õpetaja maha lasknud noormehe tapmises süüdi ja mõistis talle karistuseks üheksa aasta pikkuse vangistuse.

Kohus mõistis noormehele tapmise eest üheksa-aastase ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest kaheaastase vangistuse. Kohus luges tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest mõistetud karistuse kantuks raskema teo eest mõistetud karistusega ja mõistis talle liitkaristuseks üheksa aasta pikkuse vanglakaristuse.

16-aastase noormehe toimetasid enne istungi algust kõrvalruumist kohtusaali kolm politseinikku. Käeraudu ei pidanud politsei noormehe kohtuhoones liikumisel vajalikuks.

Kohus leidis, et 16-aastase noormehe süü tahtlikus tapmises ja tulirelva ebaseaduslikus käitlemises on tõendatud ning tal tuleb selle eest vanglas veeta üheksa aastat. Karistuse kandmise algusajaks loetakse 2014. aasta 27. oktoobrit, kui politseinikud pidasid noormehe pärast õpetaja tapmist Paalalinna koolis kinni.

Ühtlasi rahuldas kohus osaliselt ohvri lähedaste mittevaralise kahju nõuded, mõistes noormehelt ja tema vanematelt kannatanute kasuks välja kokku 10 000 eurot, kummalegi kahest kannatanust 5000 eurot. Menetluskulude katteks peab süüdistatava seaduslik esindaja tasuma 11 791 eurot.

Noormees kuulas kohtuotsust rahulikult, emotsioone välja näitamata, vaadates otsa otsust ette lugevale kohtunikule ja heites aeg-ajalt pilke oma vanemate suunas. Noormees ütles kogu istungi jooksul ainult kaks korda «jah», vastates kohtuniku küsimustele, kas talle on kohtuotsus arusaadav ja kas ta sai aru otsuse edasikaebamise korrast.

Kohtu põhjendused

Kohtunik Aivar Hint selgitas, et poiss võttis isa revolvri ja üheksa padrunit 27. oktoobril kooli kaasa. Seejärel tulistas ta revolvrist kokku kuus lasku, millest kolm tabas õpetajat - üks rindkerre, üks kõhtu ja üks pähe. Just viimane sai surmavaks.

Kohus ei pidanud tõendatuks, et õpetaja oleks poissi solvanud ning ei nõustunud seetõttu ka kaitsja taotlusega kvalifitseerida tegu ümber provotseeritud tapmiseks.

Kohtu hinnangul oli teo toimepanemise juures ainus kergendav asjaolu see, et noormees aitas hiljem osaliselt uurimisele kaasa, andes näiteks uurijale ka oma Facebooki konto parooli. Samas aga leidis kohus, et noormehe kahetsus ei olnud puhtsüdamlik, sest ta üritas õpetajat näidata alusetult negatiivses valguses ja väitis, et õpetaja oli õel ning mõnitas ja solvas õpilasi. See ei leidnud kohtus tõendamist, märkis kohtunik Hint.

Õpetaja oli kohtu kinnitusel noormeest ennast kirjalikus iseloomustuses heas valguses kirjeldanud.

Ühtlasi märkis kohtunik Aivar Hint, et noormees rääkis varasemal istungil, et teda ajendasid tegu sooritama hääled peas, mis talle vastavaid korraldusi andsid. Kohtu hinnangul tahtis poiss seeläbi jätta muljet, et tapmine ei olnud tema enda tahe, kuid kohus leidis, et sellise jutuga võis noormees üritada lihtsalt enda karistust kergendada.

Samuti leidis kohus, et õpetaja tapmine oli ettekavatsetud ning seda näitas muu hulgas noormehe internetiotsingute ajalugu, mis viitab süsteemsele tegevusele. Mis sealt leiti, kohtunik ei täpsustanud.

Kohus leidis, et süüdistatava süü toimepandud kuritegudes on tõendamist leidnud ja noormees pani teo toime kavatsetult. Kohus ei nõustunud kaitsja taotlusega, et esitatud tapmissüüdistus tuleks ümber kvalifitseerida provotseeritud tapmiseks. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et õpetaja oleks käitunud viisil, mida saaks pidada süüdistatava suhtes solvavaks. Eelmise aasta 27. oktoobril Paalalinna koolis toimunud saksa keele tunnis oli õhkkond rahulik ja konflikti ei esinenud.

Tapmise eest on alaealisele võimalik mõista 6-10-aastane vangistus ning tulirelva ja padrunite ebaseadusliku käitlemise eest rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kohus märkis otsust selgitades, et teise inimese tapmine on üks rängim isikuvastane kuritegu.

Kohus võttis arvesse, et süüdistatava süü on suur, kuna ta pani teo toime kavatsetult ja tulistas õpetajat korduvalt, tehes seda kaasõpilaste juuresolekul hetkel, mil õpetaja oli klassi poole seljaga. Süüdistatav valis õpetajaga tekkinud probleemide lahendamiseks abinõuna õpetaja tapmise, mis on eriti küüniline suhtumine teise inimese ellu. Küünilist käitumist ilmestab ka see, et pärast õpetaja tapmist sulges süüdistatav klassi ukse, ei võimaldanud kaasõpilastel klassist väljuda ja laadis uuesti relva, leidis kohus.

Kohus leidis, et süüdistatavat saab mõjutada uute kuritegude toimepanemisest keskmisest pikema vangistusega. Kuriteo raskust ja asjaolusid arvestades ei pidanud kohus võimalikuks mõista noormehele tingimisi vangistus.

Poisi kaitsja kaebab otsuse edasi

Kohtumenetluse pooled saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul. Kui otsus vaidlustatakse, teeb kohus motiveeritud tervikotsuse 11. novembriks.

Prokurör Kaire Hänilene sõnas, et otsustab edasikaebamise siis, kui on kohtu põhjendustega lähemalt tutvunud. Noormehe isa ei nõustunud aga kommentaare jagama.

Noormehe kaitsja, vandeadvokaat Mihkel Gaver ütles otsuse väljakuulutamise järel Postimehele, et kaebab otsuse kindlasti edasi, sest tema hinnangul on määratud karistus liiga pikk. Küsimusele, milline oleks tema hinnangul olnud õiglane karistus, ei soostunud kaitsja vastust anda enne, kui on motiveeritud kohtuotsusega tutvunud.

Ühtlasi ei pidanud ta põhjendatuks tsiviilhagi, millega mõisteti kannatanute kasuks välja 10 000 eurot. Gaveri sõnul nõuab mittevaralise kahju väljanõudmine erandlike asjaolude esinemist, mida kaitsja hinnangul antud süüasjas ei olnud.

Kohus leidis, et hüvitise maksmist põhjustavad erandlikud asjaolud. Kohtu hinnangul võib erandliku asjaoluna eelkõige käsitleda ettekavatsetud tapmist.  Kohtunik märkis, et õpetaja tapnud nooruki vanemad ei teinud kõike võimalikku, et ära hoida kahju tekkimist. Vanemate tegevusetusena märkis kohus ära puudujäägid lapse kasvatamisel, millel on põhjuslik seos mullu oktoobris toimunud traagilise sündmusega.

Justiitsministeeriumi teatel on Eesti vanglates praegu kokku 25 alaealist, kellest 23 asuvad Viru vanglas, üks Tallinna ja üks Tartu vanglas.

Vaata Sakala pilte kohtuotsuse väljakuulutamisest!


Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene nõudis 9. oktoobril toimunud istungil 16-aastase noormehe süüditunnistamist tapmises ning taotles talle 10-aastast vangistust. Hänilene sõnul kinnitavad kohtus uuritud tõendid seda, et süüdistatav noormees pani kuriteo toime ette planeeritult ja põhjalikult läbimõeldult. Prokurör leidis, et õpetaja ei andnud alust tema suhtes vägivaldseks käitumiseks ega provotseerinud süüdistatavat ei varem ega kuriteo toimepanemise päeval.

Prokuröri hinnangul tuleb noormeest tema süü suurust arvestades karistada maksimaalses karistusmääras, mida seadus võimaldab ehk 10-aastase vangistusega. Prokuröri hinnangul antud juhul kergendavad asjaolud puuduvad, kuna süüdistatava kahetsust ei saa pidada puhtsüdamlikuks.

Noormehe kaitsja, vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri sõnul ei ole vaidlus selles, kas tema kaitsealune põhjustas õpetaja surma, kuna noormees on end selles teos süüdi tunnistanud. Kaitsja leidis samas, et õpetaja käitumine oli süüdistatava jaoks solvav ja noormees pani teo toime pikemaajaliselt kogunenud emotsioonide pinnalt. Gaver ei nõustunud sellega, et süüdistatav oleks oma tegu pikalt ette planeerinud. Kaitsja hinnangul on antud juhul kergendavad asjaolud, et süüdistatav on uurimisele kaasa aidanud, tegu kahetsenud ja vabandanud. Samuti tuleb kaitsja sõnul arvestada süüdistatava alaealisusega ja sellega, et ta on varem karistamata. Gaver palus kaitsealusele süüdimõistmise korral mõista karistus alla seaduses sätestatud alammäära ja kaaluda karistuse mõistmist osaliselt tingimisi.

18. septembril alanud kohtuprotsess oli alaealise süüdistatava ja kannatanute eraelu kaitseks kinnine. Kohtu all olev noormees tunnistas end kohtuprotsessi alguses õpetaja tapmises süüdi.

Prokurör süüdistas 16-aastast noormeest Viljandi Paalalinna kooli õpetaja tapmises ning tulirelva ja padrunite ebaseaduslikus käitlemises. Süüdistuse järgi võttis noormees mullu 27. oktoobril oma vanemate tuppa peidetud relvakapi võtme, avas sellega relvakapi ja võttis sealt salaja isale kuuluva revolvri Amadeo ROSSI-851 ning üheksa padrunit. Relva ja padrunid võttis süüdistatav samal päeval kooli kaasa.

Kella 14 paiku tulistas ta tunni ajal korduvalt oma saksa keele õpetajat Ene Sarapit, kes suri saadud vigastustesse. Lisaks süüdimõistetud noormehele oli sel hetkel klassiruumis veel neli õpilast. Keegi teine tulistamises viga ei saanud. Noormees ei osutanud sündmuskohale saabunud politseinikele kinnipidamisel vastupanu.

Süüdistatav on olnud alates mullu oktoobrist vahi all.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles