Nüüdsest ilmuma hakkava veinisarja esimeses osas teeb veinikoolitaja Matti Timmermann ülevaate Shirazi veinidest.
Shirazi veinid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õigupoolest kannab Shirazi viinamari Prantsusmaal ja mõnel pool mujal maailmas Syrah’ nime. Kirjapilt ja hääldus on pisut erinevad, kuid tegu on sama sordiga. Nii et on igaühe vaba valik, kas öelda lähtuvalt kõnealusest piirkonnast Syrah [siraa] või Shiraz [širaaž]. Kahest variandist võib valida meeldivama.
Tänapäevaste Shirazi veinide sünnikodu on Prantsusmaal Rhone’i orus. Seal, Hermitage’i piirkonnas valmivad ühed parimad Shirazi veinid. Prantsusmaalt on Shirazi viinamari levinud Uue Maailma riikidesse: Lõuna-Aafrikasse, Californiasse, Uus-Meremaale, Argentinasse ja Tšiili. Teatud määral kasvatatakse Shirazi viinamarja ka teistes Vana Maailma riikides: Hispaanias, Itaalias, Šveitsis ja Austrias. Veinipudeli siltidelt on Shirazi nime Euroopas raske leida, kuivõrd kasutatud viinamarjasortide nimetusi lisatakse harva etikettidele. Peamiseks erandiks on Prantsusmaal ühest sordist valmistatavad nn maakonnaveinid (pr keeles Vin de Pays) ning mõned Hispaania ja Itaalia veinid.
Viinamarja algsest päritolust ja jõudmisest Prantsusmaale on kolm erinevat versiooni. Esimese kohaselt kasvatati seda viinamarja kõigepealt praeguse Iraani kaguosas Pärsia territooriumil Shirazi-nimelises linnas, kust kreeklased tõid ta Euroopasse umbes 100–200 aastat pärast Kristust. Teise arvamuse järgi jõudis Shiraz Prantsusmaa lõunaossa Egiptusest mööda Syracuse’i teed koos roomlastega. Siit arvatakse pärinevat nimi Syrah. Kolmas hüpotees võtab aluseks katsed, mille kohaselt Shiraz sarnaneb paljuski ühe teise, prantsuse kohalikku päritolu viinamarja Moundose’iga. Sellest lähtuvalt ongi Shiraz Prantsusmaal välja arenenud ja mitte sisse toodud.
Shirazi viinamarjast valmistatavad veinid on üldiselt vürtsikad, pehmete tanniinidega, keskmise täidlusega või täidlased veinid. Noores Shirazis on valdavalt tunda vaarikat, põldmarja, mustsõstart, kannikesi ja lillelisust. Heade kasvutingimuste puhul võib aimata ka ploomi ja vürtse, eriti just musta pipart. Juba arenenud Shirazis tekivad maitsele ja lõhnale juurde animaalsus, šokolaad, nahk ja isegi tubakas. Uue Maailma Shirazi lõhnas on vahetevahel röstitud või toorele lihale omaseid noote.
Toiduga sobitamisel on Shirazi vein kindel valik, kui pakutakse vürtsidega maitsestatud tumedast lihast toite, mille juurde serveeritakse kartulit ja teisi juurvilju. Noore Shirazi veini juurde sobivad ka sealiha, kalkun ja kanaliha, eriti kui tegemist on mahlakama veiniga. Arenenud veini puhul tuleks aga kindlasti jääda looma- või ulukiliha juurde. Tugevama veini puhul võib valida kõrvaseks lambaprae. Shirazi veinide juurde võib julgesti soovitada india kööki. Tai ja hiina toitudega tuleks olla ettevaatlikum. Sobivus sõltub siinkohal juba konkreetsest veinist. Samuti ei soovita Shirazi veine pasta- või riisitoitudega. Juustudest on Shiraz ideaalne koos kõvade laabijuustudega, nagu parmesan, cheddar ja grana peddano juust.