Haridusministeeriumis valminud erakooliseaduse §22(2) muutmise eelnõu jõustudes satuks üle 6000 erakoolis õppiva koolilapse keerulisse olukorda ning mitmeid koole ähvardaks sulgemine, teatasid erakoolide lapsevanemad.
Lapsevanemad: seadusemuudatusega satuks üle 6000 lapse keerulisse seisu
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
21. oktoober 2015, 17:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kiirustades ja kärpepoliitikat ellu viies on mindud kõige tundlikuma ühiskonna grupi - laste - kallale. Seda ilma korrektsete mõjuanalüüsideta ja erakoole ühendavate katuseorganisatsioonidega läbi rääkimata,» rääkis erakoolide lapsevanemaid esindav Kalev Roosiväli.
Täna kehtib erakooliseadus, mis kohustab vabariigi valitsust, läbi omavalitsuse, osalema erakoolide tegevuskulude katmises. Haridus- ja teadusministeerium plaanib seadusemuudatusega alates 1.septembrist 2016 muuta erakoolide tegevuskulude maksmine kohalikele omavalitsustele vabatahtlikuks.
«Selle sammuga võetakse turvatunne ära igalt erakoolis õppivalt lapselt ja tema perekonnalt,» teatasid lapsevanemad.
»Kui kohalik omavalitsus otsustab tegevuskulusid mitte maksta, toob see kaasa õppemaksu mitmekordse tõusu või kooli sulgemise. Selle sammuga veeretatakse probleemi lahendamise lapsevanemate õlgadele,» põhjendas Roosiväli.
Lapsevanemad: juba praegu on erakoolis õppiv laps riigile kokkuhoid
Erakoolide lapsevanemad teatasid, et juba praegu kulub nende arvutuste kohaselt erakoolis õppiva lapse peale maksumaksja raha tunduvalt vähem kui munitsipaal- või riigikoolis, sest koolihoone ja tugiteenuste kulud kaetakse erakoolis õppemaksust, munitsipaal- ja riigikoolis aga maksumaksja taskust. 2014 aasta andmetel maksab maksumaksjale ühe õpilase õppimine riigikoolis 360 eurot kuus, munitsipaalkoolis 314 eurot kuus ja erakoolis 221 eurot kuus, tõid lapsevanemad välja.
«Erakoolis õppiv laps ei ole rikaste vanemate laps ja erakooli omanike eesmärk ei ole teenida kasumit. Erakoolid on loodud kodanikualgatuslikus korras, et pakkuda oma lastele koolikeskkonda, mis toetab neile olulisi väärtusi, haridusmeetodeid ja maailmavaadet (religioosseid, eri- ja alternatiivpedagoogilisi jne). Selle nimel on need pered valmis keskmiselt 90 eurot kuus õppemaksuks kokku hoidma, kuid maksete suurenemine käiks üle jõu,» teatasid lapsevanemad.
«Seaduse jõustudes on paljud sunnitud vastu tahtmist kooli vahetama. Munitsipaalkoolides ei pakuta näiteks kristliku või Waldorf suunitlusega õpet. Erakoolide sulgemine piirab lapsevanemate põhiseadusest tulenevat õigust omada oma lapse hariduse osas valikuõigust. Haridusministeeriumis on Exceli tabelis kerge tõsta laps ühest tabelist teise ehk ühest koolist teise, tegelikus elus tähendab see psühholoogilist traumat lapsele ja tema perekonnale. Maksumaksja rahast eraldatud haridustoetus peaks käima iga lapsega kaasas, olenemata sellest, millises koolis ta õpib,» lisas Roccal al Mare kooli lapsevanem Katrin Tibar.
«Jutud sellest, et erakoolide omanikud teenivad endale kasumit, on vale. Näiteks Rocca al Mare Kool tegutses esimesed 12 aastat kahjumiga ning edasi oleme kogu raha suunanud kooli arendustegevusse. Me oleme koheselt valmis Rocca al Mare kooli vormistama ümber mittetulundusühinguks,» teatas Rocca al Mare kooli nõukogu esimees Hannes Tamjärv.
Eestis on tänase seisuga 48 kooli, millest 42 on SA-d ja MTÜ-d ja 6 on äriühingud.
Ministeerium: taastatakse varem kehtinud kord
Haridusministeerium rõhutab, et erakoolidelt raha ära ei võta, vaid taastatakse enne 2011. aastat kehtinud kord, kus omavalitsusel oli soovi korral õigus – mitte kohustus – toetada majandamiskulude maksmiseks neid erakoole, kus tema lapsed õpivad. «Riiklikku haridustoetust saavad erakoolid võrdselt omavalitsustega,» rõhutas haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets.
«Erakoolide soov, et lisaks haridustoetusele annaks riik raha ka majanduskulude jaoks, loob olukorra, kus erakoolid saaksid riiklikult toetuse kogu tegevuse jaoks ning samuti jääks neile õigus võtta õppemaksu,» sõnas Laidmets.
Laidmetsa sõnul ei eelda ministeerium, et erakoolides käivad vaid maksejõuliste vanemate lapsed. «Eestis on 47 eraüldhariduskooli ja riik toetab neid kõiki võrdsetel alustel. Riik jääb koolipidajaid toetama võrdselt ja õiglaselt. Omavalitsus saab toetust täpselt samadel alustel, mis erakool ja vastupidi,» märkis ta.
«2011. aastast saadik pole erakoolide õppemaksud langenud 30-40 protsenti, vaid tõusnud või jäänud samaks. Seetõttu pole mingit põhjust eeldada, et 2011. aastale eelneva, vabatahtliku toetamise juurde naasmine tähendaks sarnast õppemaksu tõusu,» lisas Laidmets.