/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
Tallinna ringkonnakohus langetab homme otsuse Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kaitsja kaebuses Harju maakohtu otsusele, millega kõrvaldati Savisaar septembri lõpus Tallinna linnapea ametist.
Tallinna ringkonnakohtus täna üle poole tunni kestnud istungil esitasid riigiprokurör Laura Vaik ja Savisaare kaitsja, vandeadvokaat Oliver Nääs oma seisukohad. Kohus langetab otsuse reedel kell 11.
Kaitsja: Savisaare ametist kõrvaldamine ei aita eeluurimisele kuidagi kaasa
Oliver Nääs taotleb ringkonnakohtult Harju maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jäetakse rahuldamata prokuratuuri taotlus Savisaare ametist kõrvaldamiseks. Taotluse kohaselt puuduvad maakohtu määruses piisavad põhjendused, kuidas võib Savisaar Tallinna linnapea ametis jätkata Tallinna linnavalitsuse ametnike mõjutamist. Prokurör viitas Savisaare ametist kõrvaldamise taotluses tema varasemale käitumisele, kuid Nääsi hinnangul on see taotlus üldsõnaline ega sisalda fakte, mille esinemist oleks kohtul võimalik kontrollida. Kaitsja möönis, et ametist kõrvaldamise taotluses ei puudu põhjendused täielikult, kuid need on ebapiisavad.
Nääs leiab et ametist kõrvaldamine on ebaproportsionaalne meede põhiseaduse mõttes ja riivab õigust valida vabalt tegevusala, omandi põhiõigust ja süütuse presumptsiooni põhimõtet. Kaitsja märkis, et Saisaarel on keelatud mõjutada tunnistajaid ka ilma ametist kõrvaldamata ja tunnistajate mõjutamine on karistatav.
Kaitsja märkis, et Savisaarel on ka praegu võimalus tunnistajatega kohtuda ning mõjutamine oleks täiesti välistatud vaid juhul, kui kohus võtaks Savisaare vahi alla.
Samuti on kaitsja sõnul ametist kõrvaldamise põhjused üldsõnalised, kuna Harju maakohtu määrusest ei nähtu, millisel moel võiks Savisaar tunnistajaid mõjutada. Ametist kõrvaldamise määruses on vaid märgitud, et Savisaarel on linnapeana oma alluvate üle suur mõjuvõim, samas ei ole Harju maakohus defineerinud, mida see mõjuvõim tähendab, arvestades linnapea õigusi ja kohustusi, leiab kaitsja.
Nääsi sõnul on ametist kõrvaldamisega rikutud Savisaare õigust valida vabalt tegevusala. Savisaar on poliitik, kes on alates Eesti iseseisvuse taastamist töötanud erinevates poliitilistes ametites – peaministrina, siseministrina, majandus- ja kommunikatsiooniministrina, riigikogu liikmena, riigikogu aseesimehena, Tallinna linnavolikogu esimehena ja Tallinna linnapeana. Kaitsja nentis, et Savisaar on pühendanud oma karjääri poliitikale ja ametikoht Tallinna linnapeana on talle vaieldamatult oluline. Kaitsja märkis, et Savisaar sai viimati linnapeaks pärast 2013. aasta valimisi, mil ta sai ligi 40 000 häält. Kuigi valimistel saadud häälte arv ei ole linnapeaks valimisega otseselt seotud, on sellel siiski otsene seos linnavolikogu otsusega valida ta linnapeaks, toonitas Nääs. Seega, arvestades pingutusi, mida Savisaar on teinud linnapeal kohal töötamiseks, on see riive kaitsja hinnangul väga intensiivne, samuti on rikutud demokraatia põhimõtet.
Ka võib kaitsja hinnangul linnapea ametist kõrvaldamist võrrelda karistusseadustikus ette nähtud karistusega tegutsemiskeelu näol, seega on linnapea ametist kõrvaldamisega rikutud süütuse presumptsiooni.
Nääs tõi oma kaebuses välja ka selle, et Savisaar on kaotanud kohtumäärusega oma sissetuleku, mis on 5200 eurot kuus.
Nääs möönis, et ausa kohtupidamise tagamiseks võib riivata inimese põhiõigusi, kuid nende kaalu vähendab rakendatud meetmete sisuliselt olematu efekt.
Ka märkis kaitsja, et Savisaar oli ametist kõrvaldamise ajaks algatatud menetluse asjaoludest teadlik juba kaheksa päeva ja kui Savisaarel oleks olnud soov Tallinna linnavalitsuse ametnikke mõjutada, oli tal selleks aega rohkem kui nädal.
Kokkuvõttes leiab kaitsja, et Savisaare ametist kõrvaldamine ei ole mõjukas meede.
Nääs tõi kohtuistungil välja, et praeguseks on esimestest Savisaare suhtes tehtud avalikest toimingutest möödas rohkem kui kuu ja ta tahaks väga loota, et praeguseks on kaitsepolitsei tunnistajad üle kuulanud, arvestades, et ülekuulatavate ametnike ring on väike. Nääsi sõnul on tunnistajate ülekuulamine seotud viie haldusmenetlusega, mis Tallinna linnavalitsuses läbi viidi. Osad neist menetlustest olid kaitsja sõnul väga väikesed ja seotud vaid umbes kahe-kolme kirja vahetamisega.
Nääs lisas, et rohkem kui kuu pärast avalike toimingute algust ei ole kaitsepolitsei teinud Edgar Savisaarele ühtegi etteheidet, et ta prooviks kuidagi tunnistajaid mõjutada. Kaitsja avaldas veendumust, et kaitsepolitsei jälgib väga tähelepanelikult Savisaare tegevust, seega on vale väide, nagu eksisteeriks oht tunnistajate mõjutamiseks. «Edgar Savisaar ei ole enne tunnistajaid mõjutanud ja ta ei tee seda ka edaspidi,» ütles Nääs.
Prokurör: Savisaar võib linnapeana tunnistajaid mõjutada
Riigiprokurör Laura Vaigu sõnul on Edgar Savisaare linnapea ametist kõrvaldamine jätkuvalt vajalik ja ta palus kohtul jätta kaitsjate taotlus rahuldamata. Ta rõhutas, et Edgar Savisaart kahtlustatakse korduvas altkäemaksu võtmises ja tegemist on kriminaalasjaga, kus tõe tuvastamine on äärmiselt oluline.
Vaik ei ole nõus kaitsja väitega, mille kohaselt puudub kohtumääruses põhjendus, et Savisaar võib mõjutada linnapea ametis olles tunnistajaid. Prokuröri sõnul jõudis Harju maakohus Savisaart ametist kõrvaldades sellisele järeldusele tema senise käitumise põhjal. Vaigu sõnul on need asjaolud kirjas Savisaarele esitatud kahtlustuses ja maakohus jõudis tõendeid hinnates järeldusele, et võimalus tunnistajate mõjutamiseks Savisaare poolt ei ole pelgalt hüpoteetiline.
Prokurör rõhutas, et kriminaalasjas on tunnistajateks paljud kahtlustatava alluvad ja on selge, et alluvussuhe võimaldab ametist tulenevat mõjuvõimu erinevatel viisidel ära kasutada. «See mõjuvõim tuleneb Tallinna põhimäärusest, mis võimaldab linnapeal anda välja käskkirju ja allkirjastada määrusi. Tallinna linnapea pädevus võimaldab tal otseselt töösuhete kaudu tunnistajaid mõjutada. Savisaare ametist kõrvaldamine teenib eesmärki, et tunnistajat ei saaks alluvussuhtest tulenevalt mõjutada,» ütles Vaik.
Riigiprokurör möönis, et loomulikult on ametist kõrvaldamine meede, mis riivab isiku õigusi. «Kaitsja väitis, et Savisaare pingutused ametikoha saamiseks suurendavad riive intensiivust. Saan öelda vastuseks, et teod, mille toimeopanemises Edgar Savisaart kahtlustatakse, on toime pandud just seda sama ametikohta ära kasutades,» ütles Vaik. Rääkides kaitse väitest, nagu poleks Savisaare linnapea ametist kõrvaldamine proportsionaalne meede, märkis Vaik, et teatavasti ei taotlenud prokuratuur tema vahistamist, mis oleks kõige raskem tõkend. «Prokuratuur on leidnud, et antud juhul on võimalik isiku põhiõigusi vähem riivava meetme rakendamine,» lausus ta.
Prokurör: jääb mulje, et kaitsjad taotlevad Savisaare vahistamist
Vaik viitas kohtuistungil kaitsjate väitele, et tunnistajate mõjutamise välistaks täielikult vaid Savisaare vahi alla võtmine. «Tahtmatult jääb mulje, nagu sooviksid kaitsjad Savisaare vahistamist,» märkis ta.
Selle peale ütles Nääs, et kaitsjad ei soovi kindlasti Savisaare vahistamist. «Jumala eest, me ei soovi Savisaare vahi alla võtmist ja ei ole seda kunagi soovinud. Me tõime selle võrdluse välja, kuna meie hinnangul ei ole Savisaare ametist kõrvaldamiseks mingit alust. Tahtsime juhtida tähelepanu sellele, et kui kohus mingeid meetmeid rakendab, tuleb arvestada, kas meede on rakendatav või mitte. Tõepoolest, kui oleks soovitud elimineerida tunnistajate mõjutamise võimalus, oleks prokuratuur pidanud esitama vahistamistaotluse, kuid ei teinud seda,» lausus Nääs.
Kaitsja soovib tutvuda uurimismaterjalidega
Riigiprokurör Laura Vaik esitas tänasel istungil kohtule mitu toimikut uurimismaterjalidega, mis prokuratuuri hinnangul tõestavad, et Savisaar võib linnapeana tunnistajaid mõjutada.
Kaitsja Oliver Nääs esitas kohtule taotluse riigiprokuröri esitatud uurimismaterjalidega tutvuda. Nääs märkis oma taotlust põhjendades, et kuna prokurör põhjendab tunnistajate mõjutamise ohtu muu hulgas Savisaare enda varasema käitumisega, siis ta sooviks nende põhjendustega tutvuda, et tal oleks võimalik oma klienti kaitsta.
Prokurör Laura Vaik Nääsi taotlust ei toetanud, märkides, et eeluurimine on alles tõendite kogumise faasis ja seega ei saa kaitsjale veel uurimismaterjale edastada.
Kohtunik Pavel Gontšarov otsustas pärast lühikest nõupidamist ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumiga, et vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule ei ole veel õige aeg saabunud, et kaitsja saaks kriminaalmenetluse materjalidega tutvuda. Seega jättis kohus rahuldamata kaitsja taotluse tutvuda kriminaalmenetluse materjalidega.
Kohus kõrvaldas altkäemaksu võtmises kahtlustatava Savisaare linnapea ametist septembri lõpus
Harju maakohus kõrvaldas korduvas pistise võtmises kahtlustatava Savisaare riigiprokuratuuri taotlusel linnapea ametist 30. septembril, leides, et Savisaar võib linnapeana töötamist jätkates mõjutada Tallinna linnavalitsuse töötajaid või nendega ütlusi talle soodsas suunas kooskõlastada.
Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt võib kohus kahtlustatava ametist kõrvaldada, kui ta võib edasi töötades jätkuvalt toime panna kuritegusid või tema edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust.
Riigiprokurör Laura Vaik kinnitas toona, et prokuratuur hindas enne taotluse esitamist tõendeid ja kriminaalmenetluse kahjustamise riske ning arvestas ka kriminaalmenetluses ilmnenud asjaolusid. «Kuriteoepisoodides, milles Edgar Savisaart kahtlustatakse, on tunnistajateks Tallinna linnavalitsuse ametnikud, kes saavad otse või vahendatuna linnapealt korraldusi. Leiame, et tunnistajate mõjutamise vältimiseks on linnapea ametikohalt kõrvaldamine vajalik ja põhjendatud,» märkis ta ja lisas, et prokuratuuri ülesanne on tagada tunnistajatele võimalus anda mõjutusteta ütlusi.
Kahtlustuse kohaselt võttis Savisaar sel ja eelmisel aastal korduvalt altkäemaksu varade ja soodustustena nii enda kui ka Keskerakonna kasuks kokku mõnesaja tuhande euro väärtuses. Savisaart kahtlustatakse neljas altkäemaksu võtmise episoodis, mis puudutavad rendilepingu põhjendamatut pikendamist, puuduva ehitusloaga seotud ehitustööde jätkamist, kruntide vahetamist ja hankemenetlust.
Lisaks Savisaarele said 22. septembril kuriteokahtlustuse ka Tallinna linnavolikogu esimees, keskerakondlane Kalev Kallo, Porto Franco OÜ suuromanik Hillar Teder, Silikaat Grupi omanik Vello Kunman, tema nõunik ja endine tipp-poliitik Villu Reiljan, ehituskontserni Rand & Tuulberg suuromanik Aivar Tuulberg ning ettevõtja Alexander Kofkin.