Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson leidis, et nii USA-l kui ka Euroopal puudub järjekindel Venemaa-poliitika, samuti valitseb tema hinnangul NATO-Venemaa suhetes palju soovmõtlemist.
Mihkelson: NATO-Vene suhetes valitseb palju soovmõtlemist
4. november 2010, 18:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu arvates on NATO-Vene suhetes väga palju soovmõtlemist ja seda mõlemalt poolelt. NATOs loodetakse, et Vene-Gruusia sõda oli pigem Thbilisi probleem ning Bukaresti tippkohtumise ebaõnnestumine on ajalugu,» ütles Postimees.ee’le Marko Mihkelson, kommenteerides kolmapäeval Postimehes ilmunud julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Krossi pessimistlikke hinnanguid NATO-Vene suhetele.
«Samas usutakse, et Venemaa pole üldse nii agressiivne kui seda tema sõjalised õppused või ametlikud doktriinid välja näitavad. Venemaal aga arvatakse, et NATO on minevik ning euroatlandi ühtsusest on järel vaid mälestus,» kirjeldas Mihkelson.
«Mõlemas lähenemises on tubli annus ohtlikku eksirännakut, mis võib ühel hetkel muutuda väga tõsiseks konfliktialgeks. Vene-NATO strateegiliste suhete aluseks ei saa olla mitte ühine koostöö kusagil Afganistanis, mis on nii või teisiti ajutise iseloomuga ja kus Venemaa on vaid kõrvaltvaataja, vaid ühiste väärtuste ning õigusriigi põhimõtete rõhutamine. NATO-l saab Venemaaga olla usaldusväärne suhe vaid siis, kui Venemaa asub tegelike demokraatlike reformide teele ning jätab oma naabrid lõpuks ometi rahule,» rõhutas Mihkelson.
«Nii Euroopal kui USA-l puudub täna Venemaa-poliitika. Täpsemini öeldes puudub järjekindel ning ka Moskvale arusaadav poliitika. Kord räägitakse, et suhted pole enam kui «business as usual», siis räägitakse midagi Venemaa energiarelvast ometi kahepoolseid tehinguid edasi tehes ja äkki jõutakse ümberlülitusnupuni,» tõdes poliitik.
«Venemaa välispoliitika alates Vladimir Putini kõnest Münchenis 2007. aasta veebruaris on seevastu olnud väga järjekindel: euroatlandi ühtsus tuleb lõhestada, Euroopa Liit ja NATO marginaliseerida ning selle pinnalt luua Moskvale parim domineerimisväli suhetes lääneriikidega. Läneriikide edukas poliitika Venemaa suunal saab olla võimalik aga vaid ühise, solidaarse ning järjekindla käitumise kaudu,» väljendas Mihkelson veendumust.
«Lahendada tuleb probleeme seal, kus need on võimalikud ja kus pooled on selleks valmis. Kaasa arvatud Eesti ja Venemaa suhetes. Samas aga tuleb mõista, et Venemaa klassikalisele zero-sum diplomaatiale ei saa vastet pakkuda vaid pehme ja pideva järeleandmistaktikaga. See ei anna loodetud tulemusi,» hoiatas ta.
Tuleval neljapäeval saavad riigikogu komisjonid viimase informatsiooni Eesti seisukohtadest seoses NATO Lissaboni tippkohtumisega.
«Ma olen nõus, et meie avalikus arutelus on meie julgeolekule ülitähtsale teemale pühendatud vähem tähelepanu kui võiks. Ma kutsun siinkohal üles ka meie ajutrustide mõtlejaid kaasa rääkima ning oma seisukohti avaldama. Küsimus ei ole mitte üksnes strateegilises kontseptsioonis, vaid kogu euroatlandi väljal toimuvas,» rõhutas Marko Mihkelson.