Eestis viibiv USA ajutine abivälisminister Judith Garber rääkis intervjuus Postimehele, et kliimamuutused on täna kahtlemata keskkonnaprobleem nr 1 maailmas ning probleemiga tegelemiseks peavad riigid globaalse kokkuleppe sõlmima.
USA abivälisminister Postimehele: Eestil ja USA-l on kliimamuutustega kohanemisel teineteiselt palju õppida
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
22. oktoober 2015, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meid on tulevikus tõenäoliselt ees ootamas üsnagi järsud kliimamuutused – üha enam suuri torme, üleujutusi jne. Mida on USA teinud või teeb praegu, et nendeks muutusteks ette valmistuda?
USA teeb väga suurt koostööd riikidega üle terve maailma, et jõuda detsembris Pariisis toimuval kliimakonverentsil väga ambitsioonika kokkuleppeni, sest see - kokkuleppele jõudmine - on meie jaoks väga oluline.
Ka president Obama globaalsete kliimamuutuste agenda on Ühendriikides toonud suure muutuse hoiakutes, kuidas me tulevastele kliimamuutustele peale vaatame ja nendeks valmistume. Näiteks on kõikidele valitsusasutustele antud korraldus selgitamaks välja, mida nad saavad kliimamuutustega kohanemiseks teha.
Kas te usute, et riigid jõuavad Pariisis üksmeelele?
Jah.
Me võime Eestis elades küllaltki õnnelikud olla, sest meil ei ole suuri loodusõnnetusi, vähemalt mitte veel täna. Mida saaks Eesti USA kogemustest õppida selles osas, mis puudutab võimalike looduskatastroofidega tegelemist?
Minu arvates on Eesti ja USA juba võimalike keskkonnaprobleemide osas väga hea dialoogi loonud. Meil on mõlemal teineteiselt palju õppida.
Mida saaks siis USA Eestilt õppida?
Eesti asub väga madalal ja seetõttu olete pidanud rinda pistma üleujutustega ja paljude teiste probleemidega, nagu näiteks ka ekstreemse külmaga. Ma arvan, et paljud riigid peavad nende asjadega arvestama ja USA on heameelega valmis Eestiga ideid vahetama.
Vaadates suuremat pilti, siis millised on suurimad keskkonnaprobleemid, millega me täna peame tegelema?
Kõige suurem probleem on kindlasti muutused kliimas, sest see mõjutab niivõrd paljusid erinevaid valdkondi. USA välisministeeriumis, kus mina töötan, tegeleme me kõige enam aga ookeaneid puudutavate probleemidega.
Ookean ühendab meid kõiki ning täna on ookeani «tervis» ohus. See mõjutab õhku, mida me hingame ja toitu, mida me sööme.
Aga kas teie arvates teeme me täna kõike endast oleneva, et kindlustada ka tulevastele põlvedele hea elukeskkond?
Ma usun, et me kõik peaksime rohkem tegema, sest väljakutsed, millega me peame rinda pistma, on suured. Seetõttu ongi detsembris toimuval kliimakonverentsil oluline üheskoos globaalsele kokkuleppele jõuda.
Mis võib aga kliimakonverentsil kujuneda küsimuseks, mille osas saab riikidel olema keeruline üksmeelele jõuda?
Ma arvan, et me oleme erinevates aspektides jõudnud rohkem üksmeelele kui erimeelele jäänud. Aga ma jätaks selle pigem läbirääkijatele, sest veel on mõned küsimused, milles erimeelsused on siiski märkimisväärsed. Aga nagu ma juba ütlesin, siis me oleme kindlasti optimistlikud ja usume, et kokkuleppe sünnib.
LOE LISAKS
Judith Garber on USA abivälisministri kohusetäitja ookeanide, keskkonna ning rahvusvahelise teaduse ja tehnoloogia teemadel.