Keskerakond täitis erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) ettekirjutuse ning andis partei mulluses majandusaasta aruandes näidatud ebatavaliselt suure, enam kui 174 000-eurose sularahajäägi kohta vastused.
Keskerakond andis ERJK-le sularaha liikumise kohta vastused
22. oktoober 2015, 14:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjon pöördus Keskerakonna poole juba septembri alguses, pidades mulluse majandusaasta aruande kohaselt erakonna kassas olevat sularahajääki tavatult suureks. Kui 2013. aasta lõpus oli partei sularahajääk kassas veidi üle 59 000 euro, siis eelmise aasta lõpu seisuga oli seda juba 174 427 eurot, mis moodustas 12 protsenti erakonna bilansimahust. Partei arvelduskontodel oli samal ajal vaid 41 000 eurot, kusjuures aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitor juhtis tähelepanu, et erakonna lühiajalised kohustused (317 529 eurot) ületavad käibevara (223 353 eurot).
Ka teiste erakondadega võrreldes oli Keskerakonnal sularaha ebatavaliselt palju: Reformierakond deklareeris oma sularahajäägiks kassas 266, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 354, Isamaa ja Res Publica Liit 3532 ja Konservatiivne Rahvaerakond 1030 eurot.
Keskerakond vastas komisjoni järelepärimisele septembri lõpus, põhjendades kassajäägi suurenemist kassareservi moodustamisega erakonna likviidsuse tagamiseks. «Reserv moodustati Eesti Keskerakonnale erakonnaseaduse paragrahv 127 alusel riigieelarvest tehtud eraldistest ning võeti kassasse erakonna Danske Bank A/S Eesti filiaali kontolt, mis on ka konto väljavõtetega tõendatud,» teatas partei ja lisas, et edastas komisjonile ka kõik nõutud dokumendid.
Järelevalvekomisjoni esimees Ardo Ojasalu ütles seejärel Postimehele, et komisjon ei saanud siiski kõigile oma küsimustele vastuseid. Seetõttu tehti parteile tema sõnul ettekirjutus, et küsitud dokumendid oktoobri lõpuks kätte saada. «Erakond oli meile väljastanud küll terve rea erinevaid aruandeid, aga mitte seda, mida me küsisime. Me tahaksime saada siiski raamatupidamisaruandeid, mis näitaksid, kuidas on kirjeldatud neid sularahaliikumisi, mille pinnalt on see kassajääk eelmise aasta lõpus tekkinud,» ütles ta.
Muu hulgas ei saanud komisjon Ojasalu sõnul aru, kus täpselt Keskerakond deklareeritud sularahasummat hoidis. Kui aastaaruande kohaselt pidanuks raha asuma kassas, siis erakonna raamatupidamisest selgus tema sõnul, et see oli aruandvatele isikutele välja antud. «Selles mõttes aastaaruanne ja raamatupidamine ei lähe omavahel kokku. Meile on arusaamatu, kuidas on seda auditeeritud ja mismoodi see saab niimoodi olla,» lausus ta.
Lisaks sellele, kelle käes ja kus Keskerakonna deklareeritud sularaha asus, polnud Ojasalu sõnul teada ka, milleks seda kasutati ning kas või kuidas on sularahajääk praeguseks muutunud. «Kuidas seda kasutati, selle kohta meil ei ole mingit infot. Me ei tea, kas see raha on praegu alles, on see ära kasutatud või mis seis sellega üldse on – kas ta on endiselt aruandva isiku käes või kuskil mujal. Need vastused on saamata,» märkis ta.
Ojasalu lisas, et järelevalvekomisjonil on erakonnaseaduse kohaselt võimalus tellida ka erakorraline audiitorkontroll. «Meil täna ongi tekkinud mõned tõsised küsimused Keskerakonna raamatupidamise korralduse ja auditeerimise kohta ja ilmselt, kui me järgmiseks korraks ei saa ammendavaid vastuseid, peamegi seda kaaluma,» lisas komisjoni esimees septembri lõpus.
Keskerakond täitis komisjoni ettekirjutuse eile. Partei saadetud dokumendid vaatab järelevalvekomisjon läbi järgmisel nädalal.