Ööl vastu laupäeva tungisid tundmatud isikud ASi Balti Karusnahk Karjaküla naaritsafarmi territooriumile ning avasid ligi sada naaritsapuuri, keskkonnaameti ja zooloogide sõnul on loomade puurist välja laskmine lubamatu tegu, sest minkide vabadusse pääsemine võib kaasa tuua kannatusi nii loomadele kui neid ümbritsevale looduslikule keskkonnale.
Zooloog Aleksei Turovski sõnul on minkide vabadusse laskmine kuritegu, loomade suhtes lubamatu ja andestamatu tegu õige mitmest vaatevinklist lähtudes.
Osa loomadest suudaks looduses ellu jääda
Turovski rääkis, et mingid paljunevad kiiresti ja tõhusalt ja see mõjuks negatiivselt meie siseveekogude ökosüseemidele, kaladele, jõevähile, saarmale.
Tema sõnul suudaks osa puurist lahti lastud minkidest looduses kahtlemata ellu jääda.
«Mink on ellujääja eluviisiga, nad on väga aktiivsed ja hakkajad. Olen korduvalt oma silmaga näinud, kuidas mingid Kasari jõesüsteemis paljunesid, kui tõhusalt ja kiiresti nad oma pesakonna asupaika vahetasid,» selgitas Turovski.
Turovski usub, et puuride avamise taga on inimeste kitsas ja võimendatud entusiasm.
Turovski ütles, et üllad loosungid töötavad mobiliseerivalt, kuid tema sõnul pole inimesed probleemiga kuigi objektiivselt tutvunud, vaid teevad hoopis kõik selleks, et vältida oma teadvusesse objektiivse info sattumist.
«Nii tunnevad need inimesed end tähtsalt. Üldlevinud käitumismallidele vastupidine käitumine toob kaasa tohutu tähelepanu ja reeglina tegutsevad sellised inimesed väga tulihingelise ja karismaatilise isiksuse juhtimisel ja innustamisel,» rääkis Turovski. «Karisma loeb, mitte intellekt,» lisas ta.
Inimese hoole all elanud loomad on kaitstud vaid puuris
«Kui need inimesed opereerivad ideega, et vabadus on looma jaoks ülim väärtus, siis on see kõlav jama,» ütles Turovski. Võõrasse keskkonda sattunud loomal pole tema sõnul vabadusega mitte midagi ühist.
Kui rääkida loomast kui vabast elusolendist, kelle ellu inimene ei sekku, siis Turovski sõnul selliseid loomi enam maailmas peaaegu polegi.
«Nende minkide jaoks on vabadus keskkond, kus neid toidetakse, nad on kaitstud, saavad paarituda ja tegeleda oma järglastega ja neil oleks midagi teha,» selgitas ta.
«Need metsloomad ei peakski puuridesse sündima. Toetan loomakaitsjate seisukohta, et karusloomafarmid ei ole eetilised,» lisas Turovski.
AS Balti Karusnahk juhatuse liikme Alar Kõre sõnul on juhtum kaudselt või otseselt ajendatud aktivistide tegevusest. «Kui vaadata kas või selleteemalisi artikleid internetist, siis on seal leidunud taolisi kommentaare, et «lähen lasen loomad lahti»,» ütles Kõre.
Farm tõstab pärast juhtumit turvalisust
Kõre sõnul vastutab farm selle eest, et aiad on korras, loomad ei pääse välja ning selleks on territooriumil ka valvur ja koer. «Pärast viimast juhtumit on aga selge, et peame turvalisust tõstma,» tõdes Kõre.
Kõre sõnul on kaalumisel erinevad variandid, näiteks perimeetri valgustatus, elektriaed ja kurjad koerad. «On selge, et lähimal ajal ühte või mitut uut meedet me lisaks rakendame,» ütles Kõre.
Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Madli Linderi sõnul on keskkonnaameti eesmärk, et mingid ei pääseks loodusesse.
Linderi sõnul on mingid harjunud puuris elama ja pole harjunud liikuma, kuid võivad siiski looduses ellu jääda ja ka isegi paljuneda ja nii meie kohalikele liikidele kahjulikuks muutuda.
«Mandril on euroopa naarits juba ammu välja surnud, aga mink on konkurendiks teistele kärplastele, lisaks seavad mingid ohtu maas pesitsevad linnud,» ütles Linder.
Ta rääkis, et kui kas või üks mink loodusesse pääseb, võib ta ellu jääda ja kui loomi ühekaupa vabadusse pääseb, võivad mingid lõpuks looduses elujõulise populatsiooni moodustada või siis tugevdada juba olemas olevat mingi populatsiooni.
Tingimused farmidele: välja ei tohi pääseda ükski loom
Linderi sõnul on tingimused mingifarmidele tehtud nii rangeks, et sealt ei pääseks välja ükski loom.
Ta ütles, et 400 minki väga suur hulk ja kui minke sellises hulgas lahti pääseb, võib see olla väike kohalik õnnetus.
«Need loomasõbrad või –loomavaenlased, kes mingid vabadusse päästsid, tegutsesid väga vastutustundetult. Kui loomad oleksid loodusesse sattunud, oleksid tagajärjed ettenägematud,» ütles Linder.
Sellist suurt hulka korraga ei ole Linderi sõnul Eestis kunagi lahti pääsenud, kuid vanasti olid Eestis suuremad mingifarmid, kust loomad ühekaupa lahti pääsesid.
Mandril on tema sõnul minke praegu päris palju, kuigi nende arvukus on langenud.
«Saaremaalt ja Hiiumaalt on üritatud neid välja püüda, Hiiumaal on ka euroopa naaritsat taasasustatud. Mandril peetakse minkidele jahti, kuid süsteemset väljapüüdmist pole tehtud,» rääkis Linder.
Zooloog Tiit Marani sõnul ei oska keegi öelda, kui palju minke praegu looduses on. Ta ütles, et andmeid ei ole kuskilt võtta, sest farmidest ei taheta öelda, kui palju minke sealt lahti pääseb.
Marani sõnul ei tuleks puuris elanud mingid looduses toime, eriti praegusel ajal, kui konni enam väljas ei ole ja süüa on raske saada.
Mingid ei oska vabaduses hakkama saada
Kui mingid ühekordse lahtilaskmise tulemusena loodusesse pääsevad, siis suur osa neist saab surma ja üksikud, kes ellu jäävad, ei ole väga suur keskkonnarisk, ütles Maran.
Pigem on Maranil mure farmide üleüldise olukorra pärast, kui igal aastal väike hulk minke loodusesse pääseb, kes põgenevad, on see tema sõnul probleem.
«Loomade lahtipäästmine oli väga rumal samm. Seda on loomade puhul kummaline öelda, aga see on minkide suhtes väga ebainimlik käitumine, sest nad pandi väga keerulisse olukorda,» ütles Maran.
Ta ütles, et suur osa loomadest ei oska vabaduses hakkama saada ja need vähesed, kes hakkama saavad, on võõrliigina loodusele koormuseks. «Mõlemat pidi on see väga halb,» lisas Maran.
Farmi töötajad said kõik ligi 400 puuridest lahti lastud minki kiiresti kätte ning farmi elu- ja töörütm on täielikult taastatud. Laupäeval käis farmis ka politsei ja alustatud on menetlust.