Ringkonnakohus: Savisaare mõjuvõim tunnistajate üle on suur

Edgar Savisaar. Foto: Sander Ilvest

Tallinna ringkonnakohus leidis reedel, et Savisaare linnapeana jätkamise korral esineks oht tunnistajate mõjutamiseks ning jättis seetõttu Harju maakohtu 30. septembri määruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et Edgar Savisaare mõjuvõim tunnistajate üle on tulenevalt tema ametiseisundist suur. Kuivõrd määruskaebuses on rõhutatud ja põhjalikult avatud kahtlustatava pikaajalist tegevust tipp-poliitikuna, suurendab kahtlemata kahtlustatava kui tuntud ühiskonnaliikme autoriteet veel täiendavalt tema konkreetsest ametiseisundist tulenevat mõjuvõimu, seisab reedeses ringkonnakohtu otsuses.

Ringkonnakohus nõustus Harju maakohtu otsusega, esineb nii kriminaalmenetluse kahjustamise kui kuritegude jätkuva toimepanemise oht, kuivõrd tunnistaja kihutamine valeütluste andmisele on õigusemõistmisevastane kuritegu.

Postimees avaldab osaliselt ringkonnakohtu põhjendused, miks jättis kohus Harju maakohtu määruse muutmata. Riigiprokuratuur on eemaldanud ringkonnakohtu määrusest osad, mida ei ole võimalik uurimise huvides praegu veel avalikustada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kohtukolleegium, tutvunud vaidlustatud määruse, määruskaebusega, prokuröri poolt ringkonnakohtule esitatud kriminaalasja materjalidega, samuti olles ringkonnakohtu istungil kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukohad, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Määruskaebus jääb täielikult rahuldamata.

7. KrMS § 390 lg-st 2 tulenevalt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi kaebuse piirides. Käesoleval juhul tugineb kaitsja määruskaebus esiteks sellele, et maakohtu ametist kõrvaldamise määruse põhjendused on ebapiisavad osas, mis puudutavad maakohtu ohuhinnangut, et ametikohal töötamist jätkates võib kahtlustatav asuda mõjutama tunnistajaid. Oht, et isik võib ametikohal töötades asuda kriminaalmenetlust kahjustama või panna toime jätkuvalt kuritegusid, on KrMS § 141 lg 1 kohaselt ametist kõrvaldamise aluseks. Kaebaja ei heida maakohtule ette ametist kõrvaldamise aluse osas põhjenduste puudumist KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses, vaid toonitab maakohtu põhjenduste mittevastavust kehtivas kohtupraktikas väljendatud nõuetele ning seeläbi maakohtupoolset KrMS § 339 lg 2 kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Määruskaebuse teiseks keskseks väiteks on, et kahtlustatava ametist kõrvaldamine on antud juhul põhiseaduse (PS) § 11 mõttes ebaproportsionaalne vahend kriminaalmenetluse eesmärkide saavutamiseks. Eelmärgitut kokku võttes, vaidlustab kaebuse esitaja antud juhul ametist kõrvaldamise alust ning selle meetme proportsionaalsust.

8. Ametist kõrvaldamine KrMS § 141 lg 1 tähenduses on kriminaalmenetluse tagamise vahend. Kriminaalmenetluses toob menetluse tagamise vahendi kohaldamine reeglina kaasa isiku põhiõiguste piiramise, mistõttu on niisuguse vahendi kohaldamise esmaseks eelduseks, enne KrMS § 141 lg-s 1 sätestatud aluste hindamist, põhjendatud kuriteokahtluse tuvastamine. Maakohus on hinnanud E. Savisaarele KarS § 294 lg 2 p 1 järgi esitatud kuriteokahtlustusi, lugedes need põhjendatuks enamiku kuriteoepisoodide osas,  tuginedes seejuures vastava episoodi juures konkreetsetele kohtule esitatud tõenditele, valdavalt jälitustoimingute ja (…) väljavõtete kokkuvõtetele. Ringkonnakohus on samuti tutvunud riigiprokuröri poolt esitatud kriminaalasja materjalidega, sh jälitustoimingute väljavõtete kokkuvõtetega, milledest nähtuv kinnitab maakohtu hinnanguid põhjendatud kuriteokahtlusele. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate seisukohtadega, määruskaebuses ei vaielda põhjendatud kuriteokahtlusele vastu, ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel täiendavalt peatuda ning pöördub järgnevalt määruskaebuse väidete sisulise hindamise juurde.

9. Nagu märgitud, on KrMS § 141 lg 1 kohaselt ametist kõrvaldamise aluseks oht, et isik võib jätkuvalt panna toime kuritegusid (KrMS § 141 lg 1 p 1) või prognoos, et isiku edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist (KrMS § 141 lg 1 p 2). Õiguskirjandusele tuginevalt kuulub viimase alla ka olukord, kus isiku jätkuv töötamine ametikohal võib viia tunnistajate mõjutamiseni (KrMS komm vlj, § 141 komm p 1.2). Maakohus leidis, et E. Savisaar võib ametis jätkates asuda mõjutama oma alluvatest tunnistajaid selleks, et viimased nõustuksid andma kahtlustatava jaoks soodsaid ütlusi või kooskõlastaksid neid kahtlustatavaga. Kokkuvõtlikult järeldas maakohus, et tunnistajate mõjutamine võib viia õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemiseni ja sellest lähtuvalt kahjustada kriminaalmenetlust. Seega on kohus tuvastanud üheaegselt nii KrMS § 141 lg 1 p 1 ja p 2 aluse, mis on mõistetav, kuivõrd käesoleva kriminaalasja tunnistajate suhtes õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise oht on kahtlemata samaaegselt käsitatav käesoleva kriminaalmenetluse kahjustamisena. Ringkonnakohus märgib täiendavalt vaid, et niisuguse õigusemõistmisevastase kuriteona tuleb kõne alla tunnistaja kihutamine valeütluste andmisele KarS § 320 – § 22 lg 2 järgi.

9.1. Kaitsja leiab määruskaebuses, et maakohtu põhistused eelnimetatud ohuhinnangu andmisel on ebapiisavad, kuna kohus ei toonud välja niisugust alust kinnitavaid konkreetseid faktilisi asjaolusid ega tõendeid. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Käesoleval juhul tugines maakohus selle tuvastamisel, et kahtlustatav võib asuda tunnistajaid mõjutama, jälitustoimingute protokollide kokkuvõtetele. Maakohus võttis ohuhinnangu andmisel arvesse veel Tallinna linnapea ametiseisundist tulenevat suurt mõjuvõimu oma alluvate üle, kuriteo spetsiifilist iseloomu, etteheidetavate kuritegude toimepanemise viisi. (…). Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga ja maakohtu põhjendustega nõustuvalt, et antud juhul ei ole võimalik üksikasju avavalt refereerida jälitustoimingutes tuvastatud asjaolusid, kuivõrd see on objektiivse tõe väljaselgitamiseks menetluse huvides põhjendatud - vastupidisele seisukohale asumine võiks kriminaalasja eripära arvestades kahjustada oluliselt kriminaalmenetlust. Nimelt on praeguses kriminaalasjas ametist kõrvaldamise kohaldamise aluseks asjaolu, et isikuline tõend tekib alles kohtus tunnistaja ülekuulamisel ja kahtlustatav võib mõjutada tunnistajaid, kahjustades sellega kriminaalmenetlust. Samas, erinevalt määruskaebuses märgitust, juhib ringkonnakohus tähelepanu, et maakohus ei piirdunud ametist kõrvaldamise aluse hindamise juures jälitustoimingute kokkuvõtetele viidates üldsõnalise tõdemusega, et nende tõendite pinnalt nähtub kohtule tunnistajate mõjutamise oht. (…). Erinevalt kaitsjast leiab kriminaalkolleegium, et eelnimetatud maakohtu osunduse paikapidavust on ringkonnakohtul võimalik jälitustoimingute kokkuvõtete alusel kontrollida, mida ringkonnakohus on käesoleval juhul ka teinud ning mille tulemusena kohtukolleegium nõustub eelpooltoodud maakohtu sedastusega.  Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et eelnimetatud jälitustoimingute kokkuvõtetest nähtuvad andmed iseloomustavad E. Savisaare varasemat käitumist ja nende pinnalt on võimalik anda prognoos kahtlustatava edasisele käitumisele. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus kaitsja etteheitega, et maakohtu viide kahtlustatava varasemale käitumisele  on üldsõnaline ega ei ole kontrollitav. Jälitustoimingute kokkuvõtetest nähtuv kinnitab, et Tallinna linnavalitsuse töötajatel ehk kahtlustatavale allunud isikutel on selge puutumus nende asjaoludega, mida käesolevas kriminaalmenetluses kahtlustatavale KarS § 294 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritatkse. Seega on tuvastatav, et kahtlustatavale alluvad Tallinna linnavalitsuse töötajad on KrMS § 66 lg 1 tähenduses tunnistajateks, s.o isikuteks, kes võivad teada tõendamiseseme asjaolusid. Samuti on kohane kasutada eelmärgitud jälitustoimingute kokkuvõtetest nähtuvat teavet kahtlustatava edasise käitumise prognoosimiseks, (…). Kahtlustatavale soodsate ütluste andmine, ütluste kooskõlastamine on samuti kahtlustatava eesmärkidest lähtuv. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kahtlemata on kahtlustatava jaoks käesolevas kriminaalmenetluses palju kaalul, kuivõrd tegemist on kõrge ametiisiku ja tuntud ühiskonnategelasega, keda kahtlustatakse raskes kuriteos. Arvestades seda, samuti kahtlustatava ametipositsioonist tulenevaid võimalusi linnavalitsuse töötajate ehk käesoleva kriminaalmenetluse tunnistajate mõjutamiseks, on seega põhjendatud arvata, et kahtlustatav võib kasutada oma ametipositsiooni selleks, et mõjutada tunnistajaid andma temale soodsaid ütlusi.

9.2. Kaitsja heidab maakohtu määrusele ette ka seda, et kohtu viited E. Savisaare mõjuvõimule on üldsõnalised ning maakohtu määrusest ei ole arusaadav, mida kohus mõistis mõjuvõimu all, kui hindas tunnistajate mõjutamise võimalikkust. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole need väited põhjendatud.  Maakohus on tuvastanud E. Savisaare mõjuvõimu tunnistajate üle tulenevalt tema ametiseisundist Tallinna linnapeana – kahtlustatava mõjuvõim tunnistajate üle tuleneb tema tööalasest positsioonist. Käesolevas kriminaalasjas on tunnistajateks isikud, kes töötavad Tallinna linnavalitsuses ja on E. Savisaarele tööalaselt alluvad. Ringkonnakohtu hinnangul ei kummuta maakohtu seisukohti ka kaitsja etteheide selle kohta, et maakohus ei seostanud linnapea konkreetseid õiguseid või kohustusi võimalusega mõjutada oma alluvaid. Tallinna linnapea ametikoht on võimupositsioon, seda eriti, kui kõne all on linnapea mõjuvõim linnavalitsuse töötajate üle. Riigiprokuratuur on oma taotluses viidanud  Tallinna Linnavolikogu poolt 10.10.1996 vastu võetud Tallinna põhimääruse § 44 lg-le 1, milles esitatud loetelust nähtuvad Tallinna linnapea erinevad ametialased funktsioonid linnavalitsuses, laialdane pädevus Tallinna linnavalitsuse juhtimisel ning mis kinnitab tööalast ülema ja alluva sõltuvussuhet linnapea ja linnavalitsuse töötajate vahel. Nii nähtub kokkuvõtlikult viidatud sättest muuhulgas, et linnapea on pädev andma oma alluvatele korraldusi, võtma vastu nende suhtes otsuseid sisemise töö korraldamiseks, seejuures omab linnapea otsustavat rolli linnavalitsuse töötajate ametisse nimetamisel, ametist vabastamisel. Seega on kahtlustataval ametis jätkates pädevus temale ametialaselt alluvaid isikuid, kes on käesolevas kriminaalasjas tunnistajateks, töösuhete jätkumisel ulatuslikult mõjutada – määrata nii alluva töökohustusi kui üleüldse võimaldada linnavalitsuses töötamist. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et E. Savisaare mõjuvõim tunnistajate üle on tulenevalt tema ametiseisundist suur. Kuivõrd määruskaebuses on rõhutatud ja põhjalikult avatud kahtlustatava pikaajalist tegevust tipp-poliitikuna, suurendab kahtlemata kahtlustatava kui tuntud ühiskonnaliikme autoriteet veel täiendavalt tema konkreetsest ametiseisundist tulenevat mõjuvõimu.

9.3. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult ja seaduslikult tuvastanud KrMS § 141 lg 1 kohaldamiseks nõutava aluse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et KrMS § 141 lg 1 aluste mõttes esineb nii kriminaalmenetluse kahjustamise kui kuritegude jätkuva toimepanemise oht, kuivõrd tunnistaja kihutamine valeütluste andmisele on KarS § 320 – § 22 lg 2 kohaselt õigusemõistmisevastane kuritegu. Määruskaebuse motiivid ei ole seega põhjendatud.

10. Kaitsja leiab, et antud juhul on ametist kõrvaldamisega ebaproportsionaalselt piiratud mitmeid kahtlustatava põhiõiguseid: õigust valida vabalt tegevusala, elukutset, töökohta (PS § 29); omandiõigust (PS § 32). Ühtlasi on kaitsja hinnangul ametist kõrvaldamisega kaasnenud süütuse presumptsiooni rikkumine (PS § 22). Täiendavalt on kaitsja viidanud demokraatia põhimõtte ja valijate õiguspärase ootusele riivele. Selgitamaks, kas põhiõiguste riive on proportsionaalne, märgib ringkonnakohus esmalt kaitsja poolt osutatud põhiõiguste ja printsiipide asjakohasuse kohta järgmist.

10.1. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et KrMS § 141 lg 1 alusel ametikohalt kõrvaldamine riivab isiku PS § 29 lg 1 esimeses lauses tagatud põhiõigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (vt Riigikohtu üldkogu 31. augusti 2012.a. otsus nr 3-3-1-35-10, p 39). Kaitsja on lisaks toonud välja, et ametist kõrvaldamisega kaotas E. Savisaar Tallinna linnapea ametikohaga kaasneva sissetuleku, mis vastavalt Tallinna Linnavolikogu 21.02.2013 määruse nr 12 „Tallinna Linnavolikogu esimehele ja aseesimehele ning Tallinna Linnavalitsuse liikmetele makstava tasu suurus ja maksmise kord“ § 3 lõike 1 kohaselt on 5200 eurot kuus. Seetõttu kaasneb ametist kõrvaldamisega kaitsja hinnangul PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse riive. Ringkonnakohus märgib, et käesoleva määruse tegemise ajaks on E. Savisaar olnud ametist kõrvaldatud kolm nädalat, arvestades, et maakohus tegi ametist kõrvaldamise määruse 30.09.2015. Kuivõrd üldjuhul on töö peamine sissetuleku hankimise vahend, kahtlustatav ei saa ajal, mil ta on kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldatud, senisel ametikohal töötada ega saada töötasu, võib see põhjustada isikule varalise kaotuse ja riivata isiku omandipõhiõigust (vt Riigikohtu üldkogu 30. augusti 2011.a. otsus nr 3-3-1-15-10, p-d 44-45). Võttes arvesse, et ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, kaasneb ametist kõrvaldamisega kahtlustatavale antud juhul vähemalt ühe kuu sissetuleku saamata jäämine. Seetõttu nõustub ringkonnakohus kaitsjaga, et ametist kõrvaldamine riivab kahtlustatava omandipõhiõigust.

10.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga E. Savisaare ametist kõrvaldamine toonud kaasa tema puhul süütuse presumptsiooni riivet. PS § 22 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama ega tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei saa pelgalt isiku ametist kõrvaldamist siduda süütuse presumptsiooni riivamisega. Kaitsja on määruskaebuses võrrelnud KrMS § 141 lg 1 alusel ametist kõrvaldamist KarS §-s 49 sätetatud tegutsemiskeeluga, pidades neid olemuslikult samasteks. Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 49 on isikule kohaldatav lisakaristus, mille kohaldamine ei ole võimalik ilma süülise teota. Seetõttu tuleneb kaitsja väidetest, et ametist kõrvaldamine kujutab endast kaitsja hinnangul sisuliselt isiku karistamist. Ringkonnakohus kaitsja käsitusega ei nõustu. KrMS § 141 lg 1 alusel toimub ametist kõrvaldamine mitte isiku süü tuvastamise, vaid põhjendatud kuriteokahtluse, samuti KrMS § 141 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud aluste tuvastamise järgselt. Nimetatud säte osundab selgelt, et KrMS § 141 lg 1 alusel ametist kõrvaldatud isikul on kahtlustatava või süüdistatava menetlusstaatus. Käesoleval juhul on käimas kohtueelne menetlus, E. Savisaar on nii riigiprokuröri taotlusest kui maakohtu määrusest nähtuvalt kõrvaldatud ametist kui kahtlustatav. Samuti vajab märkimist, et KrMS § 141 lg 3 alusel, kui ametist kõrvaldamise alus langeb ära enne süüdistusakti kohtusse saatmist, tühistab eeluurimiskohtunik või prokuratuur oma määrusega ametist kõrvaldamise. Seega on võimalik, et enne isiku süüdimõistmist ta ennistatakse ametisse KrMS § 141 lg 1 nimetatud aluste äralangemise korral. Määruskaebuses ei ole toodud välja täiendavaid asjaolusid, mille pinnalt võiks sedastada, et ametist kõrvaldamine on käesoleval juhul riivanud süütuse presumptsiooni. Kaitsja leiab üksnes, et süütuse presumptsiooni riivega on antud juhul kaasnenud au ja hea nime kaitse riive. Määruskaebuses ei ole põhjendatud, milles seisneb au ja hea nime kaitse riive seonduvalt E. Savisaare ametist kõrvaldamisega. Au ja hea nime kaitse sätestab PS-i § 17, mille kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Nimetatud norm annab kaitse au ja hea nime teotamise eest, mistõttu selle oluliseks tunnuseks on ründe pahatahtlik taotluslik iseloom ning häbistav alandav viis (PS komm vlj, § 17 komm p 3). Asjaolu, et menetleja (nii prokurör kui kohus) on tuvastanud kriminaalmenetluses seaduslikud alused isiku ametist kõrvaldamiseks, ei ole käsitatav isiku pahatahtliku ründena, mis on pandud toime häbistavalt alandaval viisil. Riigikohus on sisustanud au ja hea nime teotamist Euroopa praktika eeskujul nii ebakohase väärtushinnangu kui tõele mittevastava faktiväitega. See, kas au ja hea nimi on riivatud, ei sõltu ainult vaidlevate poolte hinnangust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 2007.a. otsus 3-2-1-53-07). Kaitsja ei ole kaebuses välja toonud, milles seisneb kahtlustatavale ametist kõrvaldamisel antud tema au ja head nime teotav ebakohane väärtushinnang või tõele mittevastav faktiväide. Ringkonnakohtule ei nähtu niisuguseid asjaolusid ka prokuröri taotlusest ega maakohtu määrusest. Seega puudub ringkonnakohtul alus arvata, et käesoleval juhul oleks riivatud süütuse presumptsiooni või isiku au ja head nime.

10.3. Kaitsja on määruskaebuses täiendavalt leidnud, et kahtlustatava kõrvaldamisega Tallinna linnapea ametist on riivatud valijate õiguspärast ootust ja demokraatia põhimõtet. Vajab märkimist, et maakohus on kaitsja sarnaseid väiteid määruses piisavalt põhjalikult käsitlenud, mistõttu ringkonnakohus neid siinkohal kordama ei hakka. Seejuures on kaitsja määruskaebuses möönnud, et kõnealune ametikoht ei ole valitav. Kriminaalkolleegium märgib täiendavalt üksnes, et kaitsmaks demokraatlikku riigikorda, on näiteks seadusandliku võimu esindajatele ette nähtud õiguslikult vastavad garantiid (PS § 76). Tallinna linnapea ametikohale seadusest tulenevat immuniteeti ei tulene. Ühtlasi leiab kohtukolleegium, et ei ole asjakohane osutada käesoleval juhul valijate õiguspärasele ootusele,  kui valijatel ei ole olnud subjektiivset õigust valida linnapead.

11. Järgnevalt hindab ringkonnakohus määruskaebuse väiteid selle kohta, et kahtlustatava ametist kõrvaldamine oli ebaproportsionaalne meede kriminaalmenetluses taotletavate eesmärkide saavutamiseks. Meetme proportsionaalsuse hindamiseks tuleb vastata, kas ametist kõrvaldamine antud juhul on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede kriminaalmenetluses tõe tuvastamiseks. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust (vt nt Riigikohtu üldkogu 26. märtsi 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-08, p 29). Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate ütluste objektiivsuse tagamiseks on ametist kõrvaldamine  sobiv meede ja taotletav eesmärk, s.o kahtlustatavale ametialaselt allunud tunnistajate ütluste objektiivsuse tagamine, ei ole vaadeldaval juhul saavutatav muu, vähem koormava abinõuga. Ühtlasi on ringkonnakohus seisukohal, et kuna põhiõiguste riive ei ole suur ning riivet tingiv legitiimine eesmärk on kaalukas, on ametist kõrvaldamine antud juhul mõõdukas meede. Seega kokkuvõttes on ametist kõrvaldamine proportsionaalne meede käesolevas kriminaalmenetluses tõe tuvastamiseks. Määruskaebus ei ole ka selles osas põhjendatud ning jääb rahuldamata.

11.1. Kaitsja leiab, et meede ei ole antud juhul sobiv, kuna see ei vähenda tunnistajate mõjutamise ohtu. Kaitsja hinnangul ei kaasne ametist kõrvaldamisega ühtegi täiendavat õiguslikku piirangut, kuna kehtiva õiguse alusel on valeütlustele kihutamine kriminaalkorras karistatav. Samuti ei too ametist kõrvaldamine kaitsja hinnangul kaasa elulisi piiranguid, kuna kahtlustataval on võimalik jätkuvalt tunnistajatega kohtuda ja neid mõjutada. Seetõttu leiab kaitsja, et sobilik oleks olnud pigem isiku vahistamine KrMS § 130 lg 2 alusel või seada KrMS § 1431 alusel suhtlemispiiranguid. Ringkonnakohus juhib kaitsja tähelepanu sellele, et käesoleval juhul on kõne all tunnistajate mõjutamise oht tulenevalt kahtlustatava ja tunnistajate vahelisest töösuhtest, milles kahtlustatav on juhipositsioonil ning tunnistajad tema alluvad. Kahtlustatava ametikohast tulenevat mõjuvõimu avas ringkonnakohus eelpool p-s 8.2. Kaitsja väited võiksid olla asjakohased juhul, kui niisugusest töösuhtest rääkida ei saaks. Ringkonnakohus märgib, et ametist kõrvaldamisega kaotab kahtlustatav eelnimetatud töösuhtest tuleneva juhipositsiooni ja pädevuse nende isikute üle, kes on käesolevas kriminaalasjas tunnistajateks. Ametist kõrvaldamine võimaldab minimeerida kahtlustatava ja tunnistajate tööalast sõltuvussuhet ning seeläbi ohtu, et kahtlustataval oleks võimalik tulenevalt oma ametipositsioonist mõjutada oma alluvaid edasises kriminaalmenetluses tunnistajatena ütluste andmisel. Meetmega kaasnev õiguslik piirang seisnebki seega selles, et kahtlustataval puudub sel juhul ametialane pädevus tunnistajate suhtes otsustuste tegemiseks nende ametikohaga seonduvalt. Eluline piirang tuleneb sellest, et kahtlustatav on meetme rakendamise kaudu kõrvaldatud tunnistajatega ühisest igapäevasest töökeskkonnast. Kokkuvõttes vähendab meede kahtlustatava kontrolli tunnistajate üle, aidates tagada, et tunnistajatel on võimalik ütluste andmisel jääda erapooletuks, objektiivseks. Seega soodustab ametist kõrvaldamine antud juhul kriminaalmenetluses tõe tuvastamist ning on sobiv abinõu. Meetme sobivust ei väära ringkonnakohtu hinnangul ka kaebuse esitaja etteheide, et kahtlustatavana ülekuulamise ja ametist kõrvaldamise vahele jäi 8-päevane ajaperiood, mil kahtlustataval olnuks võimalik soovi korral tunnistajaid mõjutada. Ringkonnakohus märgib, et E. Savisaar peeti kahtlustatavana kinni 22.09.2015, materjalidest nähtuvalt esitas prokurör kohtule juba järgmisel päeval taotluse kahtlustatava ametist kõrvaldamiseks. 24.09.2015 toimus istung, kus toimus ametist kõrvaldamise taotluse läbivaatamine kaitsjate osavõtul. Maakohus võttis seejärel lahendi tegemiseks ringkonnakohtu hinnangul mõistliku ja optimaalse aja, kuivõrd tegi määruse 6 päeva möödudes. Seega ei saa ette heita, et prokuratuur oleks taotluse esitamisega põhjendamatult venitanud, mis oleks tinginud meetme kohaldamise ebaotstarbekuse, kuna taotlus esitati vahetult pärast seda, kui E. Savisaar sai kahtlustusest teadlikuks. Põhjendamatut venitamist ei saa ette heita ka maakohtule. Ühtlasi vajab märkimist, et kaitsja väited nagu oleks kahtlustatav nimetatud ajavahemikul juba jõudnud tunnistajaid mõjutada määral, mis tingiks ametist kõrvaldamise kui menetluse tagamise vahendi täieliku ebaotstarbekuse, jäävad kohtule esitatud materjalide pinnalt hüpoteetilisteks.  Eelnevast tulenevalt hindab kriminaalkolleegium kaitsja väited ainetuteks ja leiab, et tegemist on sobiva meetmega.

11.2. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kõnealune meede ka vajalik, kuna eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Kaitsja on osutanud, et kahtlustatava suhtes on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu ning selliselt toimides on menetleja oma tegevusega andnud mõista, et kahtlustatav ei asu tunnistajaid mõjutama. Ringkonnakohus märgib, et elukohast lahkumise keeld piirab teataval määral isiku õigust vabalt liikuda ning selle eesmärgiks on tagada isiku kättesaadavus menetlustoimingute tegemiseks. Elukohast lahkumise keeld ei võimalda seada piiranguid isiku ametiseisundist tulenevale pädevusele või vähendada kahtlustatava ja tunnistajate vahelist tööalast sõltuvussuhet. Elukohast lahkumise keeld ei võimalda tagada kahtlustatavale alluvate tunnistajate tööalast mittemõjutamist. Seega ei ole tegemist leebema abinõuga, milleks oleks sama efektiivselt võimalik saavutada taotletavat eesmärki.

11.3. Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas ametist kõrvaldamisega kaasnenud põhiõiguste riive on piirangu eesmärgi tähtsust silmas pidades mõõdukas. Seonduvalt piirangu eesmärgi tähtsusega märgib kohtukolleegium, et kahtlustatav on ametist kõrvaldatud avalikes huvides, tagamaks kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist, mis seisneb tunnistajate ütluste objektiivsuse tagamises. Tegemist on antud juhul kaaluka huviga. Esiteks tuleb võtta arvesse kuriteo raskusastet – nimelt tuvastas maakohus põhjendatud kuriteokahtluse korduvas altkäemaksu võtmises, mis on kvalifitseeritav KarS § 294 lg 2 p 1 järgi ning kujutab endast esimese astme kuritegu (sanktsiooniks on vangistus ühest kuni kümne aastani). Teiseks väärib tähelepanu kuriteo eripära. KarS § 294 puhul kujutab altkäemaksu võtmine ametiisiku aususkohustuse kõige raskemat rikkumist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-118-06, p 14). Käesoleval juhul on nimetatud kuriteos kahtlustatavaks kõrge positsiooniga ametiisik. KarS § 294 puhul seisneb kaitstav õigushüve ühiskonna usus riigi, kohaliku omavalitsuse ja muude avalike institutsioonide pädevust teostavate isikute äraostmatusse, ametliku asjaajamise usaldatavusse, avalike otsuste õiguspärasusse.  Altkäemaksu võtmise koosseisuga tagatakse riigi ja muu avaliku võimu aparaadi toimimisvõime ning sellise olukorra vältimine, kus altkäemaksuvõtja ja –andja moonutavad avalikku tahet, allutades selle tasu eest enda huvidele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-70-97). Lisaks sellele kahjustab teenistusülesannete eest hüvede vastuvõtmine avaliku võimu mainet, kuna sellega seatakse kahtluse alla nende otsustuste kompetentsus (KarS komm vlj, § 294 komm 1). Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus määruskaebusega selles, et käesolevas kriminaalmenetluses ei ole tõe välja selgitamine piisavalt kaalukas põhiseaduslik väärtus. 

11.4. Ringkonnakohus leiab, et ametist kõrvaldamisega kahtlustatavale kaasnenud põhiõiguste riive on piirangut õigustavat kaalukat huvi silmas pidades mõõdukas. Seonduvalt PS §-i 29 riivega märgib ringkonnakohus järgmist. Kahtlustatav on kõrvaldatud Eesti Vabariigi pealinna linnapea ametist. Kaitsja on määruskaebuses toonitanud nimetatud ametikoha erakordsust ja kahtlustatava järjepidevat ja märkimisväärses mahus tehtud tööd poliitikuna, mis on taganud kahtlustatavale selle ametikoha. Ringkonnakohtul puudub alus nimetatud väidetes kahelda, need asjaolud osundavad riive intensiivsusele. Samas tuleb arvesse võtta, et kahtlustatav on siiani olnud ametist kõrvaldatud kolm nädalat, mis ei ole pikk aeg. Riive intensiivsus sõltub eelkõige sellest, kui pikaks kujuneb edasine kriminaalmenetlus. Nagu märgitud, sätestab KrMS § 141 lg 3, et kriminaalmenetluse aluse äralangemise korral enne süüdistusakti esitamist on üksnes prokuratuuril võimalik oma määrusega ametist kõrvaldamine tühistada ja isik ametisse ennistada. Ajas süvenev põhiõiguse riive kohustab menetlejat kriminaalmenetlust aktiivselt toimetama. Samas on põhiõiguse riive tagatiseks jätkuv kuriteo tunnuste esinemine ametist kõrvaldatud isiku tegevuses. Käesoleval juhul on põhjendatud arvata, et kahtlustatav on sellessamas ametis, millest ta on tänaseks kõrvaldatud, pannud toime raske kuriteo, seejuures ei ole ametist eemalviibitud ajavahemik pikk, kuriteo tunnuste äralangemisel on võimalik kahtlustatav ametisse ennistada. Eelmärgitud on riivet kergendavad asjaolud. Kaitsja on määruskaebuses viidanud kahtlustatava tegevusele poliitikuna, tema ametlikule CV-le, linnapea ametikohale kui isiku poliitiliste ambitsioonide realiseerimise ühele kanalile. Selles valguses mõjub PS § 29 riivet kergendava asjaoluna seegi, et kõne all olev ametist kõrvaldamine on küll piiranud kahtlustatava võimalust töötada ühel kindlal poliitilisel ametikohal, kuid isikul on käesoleval ajal siiski säilinud võimalus vastaval elualal oma poliitiliste ambitsioonide teostamist jätkata. Ringkonnakohtu hinnangul kaaluvad need asjaolud üles kaitsja poolt välja toodud kahtlustatava isikliku panuse, mistõttu ei ole käesoleval ajal nimetatud põhiõiguse riive suur ega kaalu üles riivet õigustavat legitiimset eesmärki. 

11.5. Seonduvalt kahtlustatava omandipõhiõiguse riivega, on ringkonnakohtu argumendid selle kohta, miks käesoleval juhul on tegemist mõõduka riivega, sarnased eelpoolmärgituga.  Kaitsja ei ole määruskaebuses toonud välja, mis ulatuses on kahtlustataval tänaseks tekkinud seonduvalt ametist kõrvaldamisega saamata jäänud töötasu, vaid on viidanud, et Tallinna linnapea ühe kuu ametipalk on 5200 eurot. Võttes arvesse, et maakohtu määrus tehti 30.09.2015, on võimalik, et tänase seisuga ei ole kahtlustatavale veel varalist kaotust ametist kõrvaldamisega tekkinud. Nii või teisiti, ei ole ajaperiood, kui isik on jäänud linnapeana saadavast sissetulekut ilma, pikk. Sellegi riive intensiivsus sõltub eelkõige menetluse edasisest käigust. Riive jätkuva õigustusena peab esinema kriminaalmenetluse alus, milline tingimus on antud ajal täidetud. Riive intensiivsuse puhul tuleb ka arvestada, kas tegemist on isiku ainsa sissetulekuga või mitte. (…). Samas pole kaitsjad esitanud vastavaid dokumente ega väitnudki, et linnapea palk on kahtlustatava ainuke sissetuleku allikas. Eelmärgitut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et kahtlustatava omandipõhiõiguse riive on käesoleval ajal minimaalne ega kaalu ühes PS § 29 riivega üles nimetatud riiveid õigustavat legitiimset eesmärki.

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.