Justiitsministeerium on minister Urmas Reinsalu juhtimisel pannud kokku ettepanekute paketi, millega soovitakse oluliselt karmistada joobes juhtide karistusi.
Reinsalu roolijoodikute ohjeldamise pakett pühib retsidivistid liiklusest
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
27. oktoober 2015, 15:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi tihti on erinevates ringkondades küsitud, kas karistuste karmistamine on õige tee, on justiitsminister Urmas Reinsalu veendunud, et joobes juhtide osas tuleb senist karistuspoliitikat tunduvalt muuta.
«Karistuspoliitika peab olema mõjus,» ütles Reinsalu, lisades, et kõik arvud viitavad sellele, et senine karistamistaktika ei ole tulemust toonud. Veidi siis numbritest: iga päev sõidab meie teedel 1000-4000 joobes juhti, Kokku registreeriti mullu 6637 joobes juhtimise süütegu, neist 3458 väärtegu ja 3179 kuritegu.
Olukorra leevendamiseks on justiitsministeerium pannud kokku ettepanekute paketi, millega loodetakse korduvad joobes juhid liiklusest samm-sammu haaval kaotada. Reinsalu sõnul on joobes juhtide puhul ühiseks jooneks just retsidiivsus – traagiliste tagajärgedega liiklusõnnetustes osalevad tavaliselt juhid, kes on ka varem liiklusõnnetuse purjuspäi põhjustanud.
Ettepanekud
Ka statistika näitab, et korra joobes juhtimisega vahele jäänud inimestest viiendik tabatakse samalt teolt uuesti. Siit ka Reinsalu esimene ettepanek: kui inimene jääb joobes juhtimisega teist korda vahele, saab ta kohe reaalse šokivangistuse. Vangistuse pikkus – olgu see siis mõned päevad või hoopis pool aastat – sõltub juba asjaoludest.
Mullu mõisteti Eestis raske liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi 28 inimest, neid 19 oli liiklusõnnetuse ajal joobes. Teise ettepanekuna plaanitakse purjuspäi liiklusõnnetuse põhjustajale oluliselt suuremat karistusmäära.
Kolmandaks tahetakse sõidukiroolist kriminaalses joobes tabatud juhtidelt kohustuslikus korras võtta juhtimisõigus vähemalt kolmeks kuuks. Samas aga arvestab ministeerium, et osa inimeste jaoks on auto juhtimine oluline osa tööst. Selleks, et inimene lisaks autojuhtimisele ka sissetulekut päriselt ei kaotaks, on neljas ettepanek: luua võimalus asendada juhiloa äravõtmine alkoluku kasutamisega.
Viienda ettepanekuna tahab ministeerium luua joobes juhtide mõjutusprogrammi, mida nähakse eriti olulisena just noortele ja korduvatele joobes juhtidele. Kuuendaks, neilt kriminaalses joobes politseile vahele jäänud juhtidelt, kes parajasti kohtuotsust ootavad, tahetakse ootamise ajaks ära võtta sõiduki võtmed või auto registreerimisnumber.
Lisaks tahetakse panna suurem vastutus joobes juhi autosse teadlikult istunud inimestele. Ettepaneku kohaselt tuleks liiklusseadust täiendada uue väärteokoosseisuga, mille kohaselt oleks kriminaalses joobes sõidukijuhi juhitavas sõidukis teadlik kaasasõitmine karistatav rahatrahviga.
Kaheksandaks, kui kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest tingimisi karistatud või tingimisi ennetähtaegselt vabanenud isik istub taas autorooli purjuspäi, taotletakse kohtult reaalse vangistuse kohaldamist. Samuti tahetakse saata kriminaalses joobes tabatud sõidukijuhtidele kord aastas hoiatav meeldetuletus.
Need on ettepanekud, mida Reinsalu soovib juba homme valitsuse liikluskomisjonis kolleegidele tutvustada ning hiljemalt suveks vastavad muudatused ka seadusesse sisse viia.
«Meie eesmärk ei ole lihtsalt karistusi karmistada, vaid meie eesmärk on läbi karistuste mitmekesistamise saavutada see, et joobes juhtimist oleks vähem. Et nende inimesteni jõuaks selge ühemõtteline sõnum: kui sa oled juba seadust rikkunud, siis järgmine kord ootab sind oluliselt tugevam seaduse jõud,» ütles Reinsalu.