Eesti püsib USA inimõigusorganisatsiooni Freedom House kolmapäeval avaldatud internetivabaduse pingereas Islandi järel teisel kohal.
Eesti püsib Freedom House'i internetivabaduse pingereas teisel kohal
28. oktoober 2015, 08:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Freedom House paigutas Eesti internetivabaduse pingereas kolmandat aastat järjest Islandi järel teisele kohale, selgub raportist. Aastal 2012 oli Eesti pingereas esikohal, edestades Ameerika Ühendriike.
Internetivabadus jätkas ülemaailmselt vähenemist viiendat aastat järjest ajal, mil valitsused tugevdavad elektroonilist järelevalvet ning suruvad maha blogisid või sotsiaalmeediat kasutavaid dissidente, selgus kolmapäeval USA inimõigusorganisatsiooni iga-aastasest raportist. Organisatsiooni hinnangul on tagasilöögid eriti märgatavad Lähis-Idas, pöörates tagasi Araabia kevade jooksul tehtud edusammud.
Freedom House'i andmeil vähenes sõnavabadus alates 2014. aasta juunist vaadeldud 65 riigi seas 32. «Märkimisväärne langus» leidis aset Liibüas, Prantsusmaal ja Ukrainas. Vaadeldud riikidest 14 raskendasid viimase aasta jooksul seadusi, millega tugevdati elektroonilist järelevalvet.
Freedom House'i hinnangul oli internetivabaduse alusel vaadeldud riikidest 18 «vabad», 28 «osaliselt vabad» ja 19 «mittevabad».
Vabade riikide tipus oli Island, millele järgnesid Eesti, Kanada, Saksamaa, Austraalia, Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Internetivabadus oli piiratuim Hiinas. Viimasesse viisikusse mahtus veel Süüria, Iraan, Kuuba ja Etioopia.
Maailma rahvastikust 61 protsenti elab riikides, kus valitsuse, sõjaväe või riiki valitseva perekonna kritiseerimine on mingil moel tsenseeritud, kirjutati raportis. 58 protsenti maailma elanikkonnast elab riikides, kus blogijaid või teisi pandi vangi veebis poliitilisel, sotsiaalsel või usulisel teemal sisu avaldamise eest.
Valitsused, mis üritavad tsenseerida oma oponentide väljastatavat sisu, on vahetanud taktikat ja asunud survestama teenusepakkujaid nagu Google, Facebook ja Twitter, et need sisu veebist maha võtaksid, lisati dokumendis.
«Valitsused on suurendanud survet üksikisikutele ja erasektorile, et need võtaksid maha või kustutaksid pahameelt tekitanud sisu, vastupidiselt varasemale (sisu) tõkestamisele või sõelumisele,» ütles Freedom House'i projektijuht Sanja Kelly.