Loe, kuidas vastas Reinsalu tülikatele küsimustele kooseluseaduse teemal

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kooseluseaduse vastuvõtmise puhul heiskas Briti saatkond vikerkaarelipu.
Kooseluseaduse vastuvõtmise puhul heiskas Briti saatkond vikerkaarelipu. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Riigikogule täna õiguspoliitika arengutest ülevaate andnud justiitsminister, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Urmas Reinsalu vastas sõnarohkelt, kuid mitte otsesõnu saadikute küsimustele kooseluseaduse rakendamise teemal. Küll väljendas ta seisukohta, et kooseluseaduse rakendusseaduse puhul ei ole tegu üksnes rakendusaktidega, vaid sisuliste muudatustega, ning seaduste taoline viilukaupa muutmine ei suurenda õigusselgust.

Heljo Pikhof (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Kas teie justiitsministrina peate igati õiguspäraseks olukorda, kus seadus on küll vastu võetud, aga seadust on praktiliselt võimatu rakendada, sellepärast et puuduvad rakendusaktid? Kui te siin räägite seaduste vorpimisest, kas teile ei tundu, et teinekord justiitsminister koos justiitsministeeriumiga näitab üles liigset kasinust seaduste tegemisel?

Urmas Reinsalu

Kui küsija oleks konkreetse näite toonud, oleks saanud vastata. Aga ma ütlen nõnda, et eks selle hea õigusloome loogika on, ütleme, ükskõik millised on need ideoloogilised valikud või väärtuselised valikud, mis mingisuguse seaduse puhul – siin on kõigil poliitikutel, poliitilistel jõududel oma hoiakud, need on täiesti legitiimsed, need väljendavad arusaama inimesest, ühiskonnast, nende südametunnistuse vaadetest. Aga mis on oluline tõepoolest selles protsessis, et oleks nagu n-ö õigusselgus tagatud, mis juhtuma hakkab. Kindlasti kõige kehvem olukord on õigusselgusetu olukord, kus seadusandja omistab mingeid lootusi või loob ühiskonnas ettekujutuse, et kellelgi mingid subjektiivsed õigused kasvavad, aga tekib hoopis ebaselgus. Inimesed peavad hakkama õigust otsima kohtust, kus on väga vaieldav, mis moel sellisel juhul seda õigust hakatakse praktikas realiseerima. Nii et selles mõttes õigusloome, kus mingid õigusaktid või mingid seadused muudetakse nagu salaami taktika põhimõttel, et tehakse salaamivorsti viilud hästi õhukesed ja siis nagu viilude kaupa menetletakse ajalises perspektiivis ära, kindlasti õigusselgust ei suurenda.

Henn Põlluaas (Konservatiivne Rahvaerakond)

Kooseluseadus peaks jõustuma 1. jaanuaril koos rakendussätetega. Milline on sinu hinnang, kui neid rakendussätteid vastu ei võeta, kas kooseluseadus jõustub?

Urmas Reinsalu

Jah, eks on selge, et ühiskondliku resonantsiga ja tundeid, emotsioone esile kutsuvate õigusaktide puhul on see tähelepanu. Ma mõistan ka neid küsimusi konkreetsete õigusaktide kohta, oli ka Pikhofi osundus sellel teemal. Paradoksaalne ongi näha, et sellele reageeris ka ühiskond kõrgete tunnetega. Iseenesest väga mõistlik algatus Teenusmajanduse Koja poolt valida välja parimat ja halvimat seadust. Mõlema, ma vaatasin, nominent oli seal kooseluseadus. Mis puudutab seda, siis ma pean tunnistama, et see on suhteliselt unikaalne norm. Tavaliselt, kui me loeme seadust, on ju kirjas, et seadus jõustub ja punkt. Jõustub ta siis 1. jaanuar või 1. juuli või üldkorras. Kui polegi öeldud, ütleme, oleks teoreetiliselt selline olukord, et kuidas seadus jõustub, mis tähtajal, siis ta jõustub vastavalt kahe nädala järel pärast avalikustamist.

Kooseluseaduse puhul on tõepoolest see koht, kus n-ö normi looja tõlgenduse küsimuse kõrval on kindlasti ka objektiivne asjaolu, kuivõrd olemuslikuks jõustumiskomponendiks, kui nad on kirjas ühes lauses, on, et jõustub koos rakendusaktidega – see on ebatavaline formuleering, mida tavapäraselt õigusloomes ei kasutata. Kas ta on halb või hea, on omaette küsimus, aga ta on meil olemas. See on polemiseeritav, kas subjektiivsed õigused tekivad, vaatamata sellele, et neid rakendusakte ei ole, või on seadusandja seadnud niisuguse conditio sine qua non vältimatu tingimusena, et ta jõustub ainult siis, kui ta on rakendatav.

Siit jõuabki tagasi selle juurde, mis on probleem. Tegemist ei ole ju rakendusaktidega, vaid tegemist on suure osaga materiaalõiguslikust seadusest endast. Iseenesest viilude kaupa on õigust Eesti õiguses küll jõustatud, kui on tegemist väga mahukate kodifikatsioonidega. Tsiviilseadustik on siin üks näide, kus tegelikult esimesena võeti vastu tsiviilseadustiku üldosa seadus ja sealt hakati viilude kaupa edasi liikuma. Aga see üleminekutee oli selles seaduses väga selgelt ette nähtud, kuidas see viilude kaupa liikumine toimub.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles