Kuressaare linnas käärib tüli – reformierakondlasest linnavolikogu liige Jaanus Tamkivi kahtlustab, et ühe ristmiku ehitustööde rahastamine on ebaseaduslik.
Kuressaare linnas käärib tüli ristmiku pärast
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
29. oktoober 2015, 14:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanus Tamkivi tõi välja, et Kuressaare linnavolikogu kinnitas 2015. aasta eelarvega Tallinna tänava rekonstrueerimise. Lisaeelarve esimesel lugemisel otsustati aga Tallinna tänava rekonstrueerimiseks planeeritud raha kasutada Smuuli ja Pika tänava ristmiku remontimiseks.
Oktoobris läks ehitus lahti, kuid Tamkivi tõi välja, et volikogu ei ole seda heaks kiitnud.
Lepingu peatöövõtjaks on Lemminkäinen Eesti AS. Ettevõtte kinnitusel eelistati alltöövõtjatena kohalikke firmasid, kirjutas Meie Maa. Linna lisaeelarve esimesel lugemisel oli ristmiku ehituse maksumuseks kavandatud 600 000 eurot, aga lõpuks kujunes summaks 694 000 eurot, kirjutas Meie Maa.
Tamkivi tõi välja, et suuri investeeringuid ei tohi teha volikogu vastava otsuseta.
«Linnavalitsus võttis ainuisikuliselt, ilma kooskõlastamata vastu otsuse ehituse asjad ära muuta. See on ikka väga inetu,» pahandas ka väljaandes Saarte Hääl volikogu aseesimees Piret Sarjas. «Nüüd on rong liikuma lükatud ja ehitus käib. Ega seda protsessi enam peatada saa, aga asi tuleb juriidiliselt korda teha. Sellel võivad olla vägagi tõsised tagajärjed,» lisas Sarjas.
Ehitajaga lepingu sõlminud Kuressaare linnapea Madis Kallas kinnitas, et 22. oktoobri volikogu istungil juhtis Jaanus Tamkivi ristmiku ehitusega seotud kitsaskohtadele.
Linn kinnitab seaduslikkust
Samas viitas linnavalitsus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse paragrahvile 26, mis ütleb, et «linna- või vallavalitsus võib teha lisaeelarve eelnõu volikogule esitamisest kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist».
Ka Kuressaare linna finantsjuhtimise kord võimaldab linnavalitsusel teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui need tulenevad investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest, lisas linnavalitsus. «Kuna tee-ehitustööd sõltuvad ilmastikuoludest, polnud ristmiku rekonstrueerimise alustamisega mõistlik oodata lisaeelarve kinnitamiseni ehk oktoobri lõpuni,» seisab linna kommentaaris.
Samuti täpsustas linn, et Kuressaare linnavalitsus esitas 2015. aasta lisaeelarve materjalid volikogule 14. augustil ja investeeringuobjektide muudatuste loetelus oli ka konkreetse ristmiku ehitus.
«Kuna 2015. aastaks plaanitud Tallinna tänava rekonstrueerimistööd lükkusid edasi, sooviti selleks ette nähtud vahendeid kasutada kõnealuse ristmiku kui Kuressaare olulise liiklussõlme ümberehitamiseks. Eelnõu ja seletuskirja tutvustati volikogu rahandus- ja majanduskomisjonis, kus esitatud ettepanekud ühehäälselt heaks kiideti. Augustikuu volikogu istungil kiideti lisaeelarve eelnõu samuti ühehäälselt heaks ja suunati muudatusi tegemata teisele lugemisele. Esimese ja teise lugemise vahele jäänud kahe kuu jooksul ei ole volikogu liikmed ega komisjonid esitanud lisaeelarve kohta ühtegi muudatusettepanekut,» kinnitas Kuressaare linnavalitsus.
«Minu teada ei ole paragrahvi, mis lubaks suuri investeeringuid teha kohalikus omavalitsuses ilma volikogu vastava otsuseta. Ma ei ole selle selgitusega praegu päris rahul,» lisas Tamkivi.
Homseks on kutsutud kokku ka erakorraline volikogu istung lisaeelarve kinnitamiseks. Kallas loodab, et homme saavad ka vastuse kõik ristmikuga seotud küsimused.
Tänane Saarte Hääl kirjutab, et linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Helle Kahm plaanib paluda teetööde rahastamise eksperthinnangut rahandusministeeriumilt ja Saare maavalitsuselt.
Tamkivi ka ise käinud läbi kohtutee
Tamkivi oli ise Kuressaare linnapea aastatel 1996 kuni 2005. Teda süüdistati selles, et ta sõlmis 2003. aastal Kuressaare linnapeana lepingu Kuressaare kesklinna kahel krundil kõnnitee sillutise, äärekivide ja tänavavalgustite paigaldamiseks ilma, et selliseks tööks oleks linnaeelarves raha ette nähtud. Samuti ei korraldatud tööde tegija leidmiseks riigihanget.
Vaidlus jõudis riigikohtusse, kus ta 2006. aastal õigeks jäi. Erinevalt ringkonnakohtust asus riigikohus seisukohale, et Tamkivi käitumine, linnaeelarves planeerimata kulutusi tehes, oli ebaseaduslik. Kuna aga kriminaalmenetluses ei ole tehtud kindlaks seda, et tänavaehitustööd olid Kuressaare linnale mittevajalikud või seda, et need tööd telliti linnale majanduslikult kahjulikel tingimustel, ei saa Tamkivi linnale kahju tekitamist ette heita. Seetõttu ei saa tema käitumist vaadelda ka ametiseisundi kuritarvitamisena, leidis riigikohus.
Sarnaselt ringkonnakohtuga luges ka riigikohus deklaratiivseks süüdistuses sisalduva väite, nagu oleks Tamkivi tänavaehitustööde tellimisega diskrediteerinud Kuressaare linnavalitsust ja kogu avalikku teenistust ning tekitanud seeläbi suure mittevaralise kahju.