Eesti välispoliitika instituudi direktori ja Tartu ülikooli Balti poliitika korralise professori Andres Kasekampi sõnul süvendab Läti probleeme kaldumine äärmustesse.
Kasekamp: Läti probleeme süvendab kaldumine äärmustesse
6. november 2010, 23:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommenteerides BNSile antud usutluses marurahvusliku erakonna Kõik Lätile! pääsu Läti parlamenti, sõnas Kasekamp, et seda ei pruugi tõlgendada kui paremäärmusluse tõusu Lätis.
Ta märkis, et Kõik Lätile! pääses parlamenti valimisliidus, mis moodustati koos traditsioonilise rahvusliku erakonnaga Isamaale ja Vabadusele. «Nad said hääled kokku üheskoos ja ma arvan, et eraldi valmistele minnes poleks kumbki künnist ületanud,» sõnas politoloog.
Kuna kõik enne parlamendivalimisi läbi viidud küsitlused ennustasid suurt edu Läti venekeelseid esindavale valimisliidule Üksmeele Keskus, siis lätlased, eeskätt rahvuslikult meelestatud jõud mobiliseerusid end. «See on sama fenomen, kui Eestis räägitakse enne valimisi valgete jõudude koondumisest Savisaare vastu,» märkis Kasekamp.
Kuigi kahe rahvusliku jõu moodustatud valimisliit jäi võimukoalitsioonist välja, avaldas Kasekamp arvamust, et rahvuslaste poolt hääletanud lätlased ei tunne end lüüasaanuna. «Rahvuslaste peamine eesmärk sai täidetud,» ütles ta, nimetades selleks Üksmeele Keskuse kõrvalejäämist valitsuses.
Kasekampi sõnul on Läti vene kogukond majanduslikult mõjukam ning poliitiliselt aktiivsem, võrreldes näiteks Eesti venekeelse kogukonnaga. Samuti on Läti venelased arvukamad, nad poliitiliselt paremini organiseerunud ja radikaalsemad ning alati häälekamalt võidelnud oma huvide eest.
«Venekeelsed radikaalid ja läti marurahvuslased töötavad teineteise vastu, kuid nad ka toidavad teineteist,» nentis Kasekamp.
«Laskumata rahvuslikesse eelarvamustesse, siis võib ajalukku tagasi vaadates nentida, et lätlastel on eestlastest suurem kalduvus kalduvus langeda poliitilistesse äärmustesse, seda nii vasakule kui ka paremale,» sõnas Kasekamp.
Seetõttu on Läti nii mõnelgi juhul sattunud keerukamasse olukorda kui Eesti. «Seda võib öelda ka tänapäeva kohta,» sõnas Kasekamp. Tema hinnangul on äärmustesse kaldumise tõttu paljud Läti ees seisvad suured probleemid süvenenud või lahendamata. «Majanduslik kokkuvarisemine, korruptsioon, probleemid venekeelsetega, poliitiline polariseeritus, ikka veel päevakorras olev küsimus läti keele ja kultuuri säilimisest ja nii edasi,» loetles ta.