Etiketikoolitaja: etikett on vabamaks läinud, kuid roll nõuab valikuid välimuses

Eesti-Jaapani parlamendirühma esimees Anne Sulling, liikmed Artur Talvik, Lauri Luik ja Jaapani riigiminister Akira Amari. Foto: Riigikogu

Ei riigikogu ega välisministeerium ole kehtestanud riietumisetiketti igapäevaseks või riiki esindavateks kohtumisteks, ka etiketikoolitaja ütleb, et vanad reeglid on oma aja ära elanud, kuid päris uut etiketti pole veel ka tekkinud.  

Nädala algul pälvis tähelepanu riigikogu liikme Artur Talviku riietus ametlikul kohtumisel Jaapani riigiministriga, kus ta ei kandnud ülikonda, vaid kampsunit ja lihtsaid pükse.

Riigikogu kantselei kommunikatsioonijuht Urmas Seaver ütles Postimehele, et riigikogu liikmete riietus ametlikel kohtumistel ei ole mingil moel reglementeeritud.

Ka välisministeeriumi riikliku protokolli osakond ei ole rõivastumisreegleid kehtestatud. «On avaldatud mitmeid protokollisoovitusi jagavaid raamatuid, mis annavad nõu ka rõivastuse kohta. Välisministeeriumi teenistujad riietuvad kohtumistel ametlikult (klassikaline ametiriietus), võttes arvesse kohtumise või sündmuse eripära ning teise poole kultuurilist tausta,» märkis ministeeriumi pressispetsialist Mariann Sudakov.

Artur Talvik ise ütles sotsiaalmeedias ringelnud arvamusi kommenteerides, et asja tuleks võtta tänapäevasemalt ja praegu on trend sinnapoole, et ka väga olulistel kohtumistel ei käi kõik enam rangelt lipsustatuna ja ülikonnas.

Etiketikoolitaja Inge Ojakäär ütles, et tõepoolest on etikett varasemast vabamaks läinud, kuid päris uut reeglistikku pole ka veel tekkinud.

«Tõepoolest, maailm läheb järjest avatumaks. Ka ise olen etiketiteemadel mõtisklenud, kuhumaani tasub tuua rangeid piire. Praegu on situatsioon, kus vanast, Maaja Kallasti aegsest rangest etiketist on väga vähe alles. Enam me ei vaata, mismoodi nööp peab kinni olema ja kuhumaani võib ulatuda kaelus. See on vabamaks läinud. Aga päris uut etiketti veel ka pole – nii et oleme ajastuvahetuses,» arutles Ojakäär, miks etiketist praegu raske kinni pidada.

Ojakäär ei soovinud kommenteerida avalikkuses tähelepanu pälvinud Artur Talviku riietust, sest pole pilti näinud ning rõhutas, et inimeste käitumine on kontekstipõhine ning ilma tausta teadmata ei saa kellelegi näpuga näidata. «Vahel oleme inimestega eri juhtumeid arutanud ja on välja tulnud, et mõni kutse on tulnud ootamatult. Kui siis inimene on riietunud tavapäraselt päevariietusse, tuleb tal otsustada, kas jätta minemata või minna, nagu ta on.»

«Kas praegune vabadus tähendabki isiksuse vabadust riietuda täpselt nii, nagu mina tunnen? Samas oleme igapäevaselt ikkagi rollides ja teatud roll nõuab valikuid ka välimuses. Tuleb mõelda, keda ma esindan? Oma riiki. See oli kohtumine kõrgemal diplomaatilisel tasandil teise riigi esindajaga,» osutas ta.

«Nii riigikogu liikmetel kui ametiisikutel on tavaline etikett sama: kohtumistele sobib lakooniliselt korrektne riietus, päevane ülikond või tänavaülikond. Mida ametlikum kohtumine, seda kindlamalt peaks olema kaelas lips ja särgikaelus pole avatud,» sõnas ta. «Kuid tõepoolest, kirjas seda kuskil ei ole,» lausus Ojakäär.