Riigikogu toetusrühmade arv on võrreldes eelmiste koosseisudega järjepidevalt kasvanud, kuid nende töö tulemuslikkusest on veel vara rääkida.
Kasakatest Toidupangani: toetusrühmade loomine kogub riigikogus populaarsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toetusrühmade loomine riigikogus kogub endiselt populaarsust. Kevadel valitud parlamendis on praeguseks moodustatud 56 toetusrühma, mis ületab nii eelmise kui ka üle-eelmise koosseisu toetusrühmade arvu.
Erinevad ühendused võimaldavad rühmadel tõmmata tähelepanu konkreetsetele teemadele ning toetada või kaitsta kitsamate valdkondade huve. Toetust avaldatakse näiteks piirkondadele, selleks on loodud Harju- ja Raplamaa, Ida-Virumaa, Järva- ja Viljandimaa, Pärnumaa, Mulgimaa, Saarte regiooni ja merekultuuri, Peipsiveere, Setomaa, Paljassaare kultuurilaidude ning Väikese väina elukeskkonna tervendamise toetusrühm.
Välissuhtluse toetamise eest seisavad Taiwani, Tiibeti, Kasakate, Kurdistani ja Soome-ugri toetusrühm, lisaks tegutseb parlamendis ühendus repressiooniohvrite ning esindamata rahvaste toetuseks.
Samuti kohtab toetusrühmade nimistus kindla teema või organisatsiooniga seotud toetusrühmi, näiteks on ühendus moodustatud Haapsalu raudtee, Rail Balticu ja Toidupanga, huvialakoolide ja korteriühistute, riigireformi ja siseturvalisuse vabatahtlike ning vabadussõjalaste rehabiliteerimise toetuseks. Eraldi toetusrühm on ka Eesti põllumeestel, noortalunikel, noortel, pensionäridel, väikeettevõtjatel ja puuetega inimestel.
Ühenduste tegevusperiood on neli aastat ehk riigikogu ühe koosseisu volituste aeg, kuid on ka neid ühendusi, mis on tegutsenud järjepidevalt riigikogu mitmes koosseisus. Näiteks religiooniga seotud huve esindav õigeusuliste saadikurühm on olemas olnud kõigis parlamendikoosseisudes alates 1995. aastast.
Saadikurühma esimehe Vladimir Velmani sõnul on toetusrühma eesmärk hoida kontakti õigeusulistega nii Eestis kui Eestist väljaspool. Peamised teemad, millega tegeletakse, on tema sõnul üldfilosoofilised ja psühholoogilised, puudutades näiteks õigeusukirikute olukorda. «Meie eesmärk on hoida kristlikku liini ning töövõitudest on raske kõneleda, kuna päevapoliitikas selliseid üldinimlikke probleeme ei eksisteeri,» lisas ta.
Töövõitudest ei saa rääkida ka kevadel loodud Väikese väina elukeskkonna tervendamise toetusrühma puhul. «Tänasel hetkel tehtud töö kohta raportit teha ei saa, kuna rühm moodustati üsna hiljuti ning peamine initsiaator on tänaseks parlamendist lahkunud. Toimunud on üks kokkusaamine,» ütles rühma esimees Raivo Aeg.
Tema sõnul pole toetusrühm eriline surverühm, et pidevalt koos käia, pigem on oluline deklareerida toetust ning võimaluste piires teemat arendada, näiteks erikomisjonides või maakonna tasandil. Peamiste partneritena nimetas ta keskkonna-, rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi.
Aastate jooksul on riigikogus tegutsenud ka sellised parlamentaarsed ühendused nagu Kungla rahvas ja Puruvanakesed. Neist esimene moodustati 1994. aastal eesmärgiga lahendada Kungla hotellis elanud riigikogu liikmete olmeprobleemid ning teine 1992. aastal, et koondada enda tiiva alla riigikogu eakamad liikmed.
Samuti on parlamendis koos käinud näiteks skautlik, baltisaksa ja tuleviku toetusrühm, ühendusi on moodustatud ka tuumarelvavaba maailma ja kaasaegsete hoonete toetuseks.