Parlamendi õiguskomisjon jätkab esmaspäeval arutelu ajakirjanike allikakaitse eelnõu üle, mis peaks riigikogu ette teisele lugemisele jõudma juba novembri keskpaigas.
Õiguskomisjon jätkab allikakaitse eelnõu arutamist
7. november 2010, 23:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskomisjoni reformierakondlasest liige Robert Antropov ütles BNSile, et komisjon eelnõul enam pikemalt ei peatu, kuna nii komisjoni istungitel kui töörühma kokkusaamistel on kõik osapooled ära kuulatud ja kõik on saanud teha oma ettepanekud.
Antropovi sõnul vaatab õiguskomisjon esmaspäeval üle veel eelnõule esitatud muudatused ning langetab otsuse, millises sõnastuses ja millal saata see uuesti täiskogu ette.
Riigikogu täiskogus oli eelnõu viimati arutlusel 7. aprillil, mil see läbis esimese lugemise. Justiitsminister Rein Lang ütles toona, et eelnõu peamine eesmärk on tagada tunnistajana ütluste andmisest keeldumise õigus kõigile inimestele, kes töötlevad ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni.
Eelnõu näeb ette, et kohtunikul on õigus nõuda ajakirjanikult allikate kohta ütlusi, kui kriminaaluurimine puudutab kuritegu, mille eest on ette nähtud vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ning muude menetlustoimingutega kas ei ole võimalik tõendeid koguda või on see oluliselt raskendatud.
Algselt nägi valitsuse esitatud eelnõu ette, et allikakaitse ei kehti kindlate teise astme kuritegude puhul, nagu kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine, delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine, sealhulgas ettevaatamatusest, kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseaduslik avaldamine ning saladuse hoidmise kohustuse rikkumine. Õiguskomisjoni töörühma ettepanekul jäeti vastavad paragrahvid aga eelnõust enne esimest lugemist välja.
Samas on reformierakondlane Igor Gräzin ja Keskerakonda kuuluv Aivar Riisalu esitanud eelnõule muudatusettepaneku, mille kohaselt peaks kohtuniku otsusega allikakaitset murda saama lisaks esimese astme kuritegudele siiski ka lekitamiskuritegude puhul.