Tudeng TV «Fookus» uuris alkoholipoliitika kitsaskohti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Fookus».
«Fookus». Foto: BFM Tudeng TV

Postimees kandis täna kell 21.00 üle Tudeng TV saate «Fookus», mis keskendus sel korral minister Jevgeni Ossinovski esitletud uuele alkoholipoliitikale.

Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka Euroopas, mis kahjustab tugevalt siinse rahva tervist ja toimetulekut.

Ent alkoholi müügi ja reklaami piiramine on ettevõtjates suurt vastuseisu tekitanud, sest kava pole nende sõnul piisavalt läbi mõeldud. Kas ja kuidas on võimalik riigil alkoholitootjatega rahu teha, arutasid Maris Jesse, Margus Kastein, Margus Uudam ja Jaanus Vihand. Saadet juhib Marian Võsumets.

Vaata järele alates 8. minutist:

Saate vaheloos rääkis enda armutust võitlusest viinakuradiga mees, kes on tänaseks 20 aastat kaine olnud. Saade läheb otse-eetrisse kell 21 von Krahli teatri baarist.

Kõik vaatajad said kaasa rääkida Twitteris, kasutades teemaviidet #fookus.


Sotsiaalministeerium kavandab eelnõu, mis keelaks muu hulgas ära alkoholimüügi tanklates. Küsimusele, mille poolest erineb tankla tavalisest poest, kostis Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse, et tanklate põhifunktsioon on ikkagi kütuse ning autoga seotud teenuste ja kaupade müük, lisaks on juurde tulnud esmatarbekaubad.

«Küsimus on selles, kas alkohol on üks neist esmatarbekaupadest, mida peaks saama maanteel möödasõidul kiiresti osta. Minu hinnangul ei ole alkohol esmatarbekaup,» ütles Jesse. «Kui keegi soovib alkoholi osta, siis see ei jää ostmata, aga selleks tuleb sõita poodi.»

Samuti tõi Jesse olulise probleemina välja testostlemised, mis on näidanud, et tanklates küsitakse just täisealiseks saanutelt ehk 18-aastastelt noortelt nende vanust või dokumenti vaid viiendikul juhtudest.

«Emotsionaalne populistlik otsus»

Saku Õlletehase tegevjuht Margus Kastein ütles, et tankla on üks jaekaubanduse vorme. «Kui me lähme täna tarbijatena tanklasse, siis me saame sealt osta kõike, mida eluks vaja on, sealhulgas ka muidugi alkoholi,» nentis ta, lisades, et tanklapood on oma olemuselt mugavuspood.

«Kui mõtiskleme nüüd korraks teemal, miks terviseedendajad ja sotsiaalministeerium on tanklad orbiidile võtnud, siis ma arvan, et pigem on see emotsionaalne populistlik otsus. Kui me vaatame täna Eesti tanklamaastikku, siis on siin tegemist nelja suure ettevõttega - Statoil, Alexela, Lukoil ja Olerex. Kõik on viisakad ettevõtted ning ma arvan, et kõik need tanklaketid ja -kauplused on võimelised kontrollima oma ostjate vanust. Tanklates alkoholi ära keelamine on lihtsalt üks ebaproportsionaalne võte reguleerimaks midagi, mille mõju me täpselt ei tea,» rääkis Kastein.

«Arvan, et tanklates on väga lihtne küsida dokumenti ja kui me juurutaksime seadusesse kas või selle nõude, et dokumendikontroll on mingile teatud vanusele kohustuslik, siis oleks see probleem lahendatud,» lisas ta.

«Alkohol on mürk»

Jesse lisas omalt poolt, et kindlasti ei saa öelda, et tanklates alkoholimüügi käsitlemine oleks kuskilt laest alla sadanud, et see oleks kuidagi ootamatu, ja kindlasti ei ole see populistlik. «See on olnud arutlusel vähemalt kümme aastat ega tule mitte kellelegi üllatusena,» märkis ta.

«Mulle tundub, et me ei lähe alkoholi puhul selle algprintsiibi juurde,» märkis Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooni juht Margus Uudam. «Algprintsiip alkoholi puhul on see, et tegemist on mürkainega kehale. Kui me vaatame sellest algprintsiibist lähtuvalt ja nimetame alkoholi mürgiks, siis kukub tegelikult kogu see diskussioon väga naljakaks. Räägime võrdsest ettevõtlusest, räägime mürgi ligipääsetavusest, mürgi kättesaadavusest, reklaamist jne,» lisas Uudam.

Ta lisas, et alkoholi tekitatud kahju ühiskonnale on palju suurem kui sellest saadav kasu ning alkoholi tarbimise vähendamiseks peaks kasutama võimalikult palju meetmeid.

«Tugev asjade ärakeelamise kihk»

Eesti Tarbijaühistu Keskühistu (ETK) tegevjuhi Jaanus Vihandi sõnul on meil väga tugevalt sees asjade ärakeelamise kihk. «Asi ei ole selles, et alkohol on mürk. Kui hakkame juba ära keelama, võib-olla keelame siis ära ka hot-dogid, mis on väga rasvased, keelame kartulikrõpsud ja šokolaadi. Seame järjest uusi ja uusi piiranguid. Mina ei tahaks sellega nõus olla,» ütles ta.

«Üldiselt on nii, et ma näen hirmuga kui habras on demokraatia tegelikult, et kuidas meil on see ärakeelamise kihk on nii tugevalt sees. Keelaks ära kõik asjad, mis meile ei meeldi. Tegelikult on küsimus selles, miks inimesed joovad, ja miks me käsitleme kõiki alkoholitarbijaid ühtemoodi,» arutles ta, et kõik alkoholitarbijad ei ole alkohoolikud.

Jesse tõi veel välja, et praegune probleem on alguse saanud sellest, et tänane alkoholi tarbimise tase elaniku kohta ei ole lihtsalt Eesti ühiskonnale jätkusuutlik ega kestlik.

Ta tõi näiteks tubaka ja tubakasse suhtumise. «Kas oleksime ilma regulatsioonideta, ainult vastastikul kokkuleppel jõudnud selleni, et täna meie siin, von Krahlis, ei suitseta? Ei, selleks oli vaja seadusega pandud raame, et me kõik saaksime oma tervist paremini hoida.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles