Seega soovib EAKL suurendada alampalka 900 krooni võrreldes täna kehtiva 4350 krooniga. «Arvestades senist ja ees ootavat elukalliduse tõusu, pole veidi enam kui 20-protsendiline palganõue kindlasti ülepingutatud ka jahtuva majanduse tingimustes,» märkis EAKLi esimees Harri Taliga.

«Alampalga tõstmine on praegu eriti oluline, sest eluaseme- ja toidukulud moodustavad märkimisväärse osa just madalama sissetulekuga inimeste tarbimises,» lausus ta.

Ametiühingute keskliidu juhatus on järginud põhimõtet, et alampalk peab tõusma kiiremas tempos, kui kasvab keskmine palk juba enam kui 10 aastat. Lähim eesmärk on suurendada alampalga osakaalu keskmises palgas 37 protsendini praeguse kolmandiku asemel.

Täiendavate põhjustena tõi juhatus välja ees ootava ravimite hinnatõusu, kavandatavad maksude tõstmised, samuti riikliku koolitoetuse kaotamise. Oluliseks peeti sedagi, et palgatõus toetab sisenõudlust, mis on oluline üldise majanduskliima parandamiseks.

EAKL prognoosib, et majanduse madalseisu tingimustes ei tule läbirääkimised kerged. «Samas väidetakse viimasel ajal üha enam, et alampalga saajaid eriti polegi - seega ei tohiks tööandjatega kokkuleppe saavutamine olla ületamatu probleem,» lisas ametiühingujuht.