Sibul: järeleandmised Narva taksojuhtidele keelenõuetes ei tule kõne alla

Georgi Beltadze
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taksod. Pilt on illustratiivne
Taksod. Pilt on illustratiivne Foto: Peeter Langovits / Postimees

Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni esimehe Priit Sibula sõnul on IRL igasuguste keelenõuete lõdvendamise vastu ja selle asemel tuleks rohkem panustada eesti keele õppimise võimalustele.

Sibul juhtis tähelepanu koalitsioonilepingus kokkulepitule, et keelepoliitika põhimõtteid ei muudeta. «See oli üks meie erakonna põhimõttelisi seisukohti ja me ei kavatse sellest taganeda,» ütles ta pressiteate vahendusel.

Sibula sõnul on märtsis allkirjastatud koalitsioonilepingu peatükis «Eesti keel ja eestlus» selgelt sõnastatud, et eesti keele püsimine ja areng on põhiseaduslik väärtus. Koalitsioon toetab tegevusi, mis aitavad kaasa eesti keele väärtustamisele ja populariseerimisele nii kodu- kui ka välismaal ja oma tegevuses lähtutakse sellest, et eesti keel on riigikeel.

«Seega tuleb teha meil, ja ma pean siinkohal silmas nii koalitsiooni kui ka opositsiooni poliitikuid, tööd, et muust rahvusest elanikud omandaksid eesti keele kergemini, mitte minna mugavate järeleandmiste teed,» ütles ta.

«See, et eesti keelt oskavatel inimestel on võimalik tööturul paremini hakkama saada, on ammu teada. Ja just sellepärast peame eelisarendama eesti keele suhtlemiskeelena omandamist, mitte langetama keelenõudeid. Koalitsioonilepingus on kirjas, et käivitame ELi vahendite toel täiskasvanutele mõeldud eesti keele õppe programmi ja praegu oleks selleks parim aeg, et aidata Narvas tegutsevaid taksojuhte» lisas Sibul.

Lõpetuseks tuletas Sibul meelde, et suvel mängis ka kultuuriminister Saar mõttega lõdvendada keele- ja kodakondsuspoliitika nõudeid, kuid IRL oli siis ja on ka praegu vankumatul seisukohal, et selline samm oleks vastupidise mõjuga, just kui eesti keelt ei oleks vaja õppida. «See on väga vale suund, kuna just eesti keele oskus on aluseks parema töökoha saamiseks,» sõnas Sibul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles