Päästeamet lükkab tagasi väited, just kui oleksid pagulaste osatäitjad nädalavahetusel toimunud õppusel banaani süües üle piiri läinud. Banaanid olid peadirektori sõnul hoopis lõunasöögiks mõeldud.
Päästeamet: õppusel osalejad sõid banaane lõunasöögiks
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
3. november 2015, 14:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädalavahetusel toimus Järvamaal Järva-Jaanis päästeameti vedamisel õppus, mille käigus mängiti läbi olukord, kus põgenikud satuvad liiklusõnnetusse ja sellele järgneb mäss nende majutuspaigas. Kusjuures, pagulasi mänginud inimesed olid oma näo tumedaks võõbanud ja sõid banaane.
«Minu hinnangul oli antud õppuse osa ebaõnnestunud,» ütles Postimehele siseminister Hanno Pevkur. «Üheski õppuses ei saa kellegi käitumist kujutada inimväärikust solvavalt,» lisas ta.
Pevkuri sõnul võib tõepoolest juhtuda, et õnnetuse tagajärjel leitakse mõnest sõidukist illegaalselt Eestis viibivad isikud, ent kellegi sildistamine, nii tegelikus elus kui õppuse käigus, on ministri hinnangul lubamatu.
«Antud juhul keerasid õppusel osalejad kas teadlikult või tahtmatult pagulaste mängimisel «vindi üle» ja see on kurb,» sõnas ta. Minister on oma nördimuse edastanud ka nii oma valitsemisala asutustele, kes õppusel osalesid, kui ka kaitseliidule, kes oli õppuse «KILP 2015» peakorraldaja.
«Kogu õppuse stsenaarium oli päästeameti poolt kokku pandud, meie olime seal nii-öelda mängijad, nagu politseigi,» ütles kaitseliidu pressiohvitser Tanel Rütman Postimehele.
Päästeamet: banaan oli osa toitlustusest
Päästeameti peadirektor Kuna Tammearu ütles Postimehele, et kõikidele õppusel osalenutele, seal hulgas päästjatele, politseile, kiirabile, kaitseliitlastele ja vabatahtlikele päästjatele, tagati kohaliku vallavalitsuse poolt toitlustus, milleks oli tee ja banaanid.
«Kahetsusväärselt on meedias kujundatud pilt lõunasöögi ja õppuse rollimängijate vahel - need asjad ei ole kuidagi seotud,» rõhutas ta.
Tammearu sõnas, et Järvamaal toimunud õppusel mängiti läbi reaalselt toimuda võiv olukord. «Oleme enda maja sees antud õppuse teemal arutanud ning leidnud, et ühiskondlikult tundlike teemade osas peame olema vastutustundlikumad. Kui keegi on tundnud end selle õppuse tõttu solvatuna, siis me vabandame tema ees,» lisas peadirektor. Samuti rõhutas ta, et päästeamet ei tegele kindlasti võõraviha õhutamisega.
Endine peadirektor: õppused ei ole reeglina avaliku inforuumi materjal
«Minu hinnangul mindi antud situatsioonis visuaalsete detailidega liialt groteskseks. Seda eriti vaatenurgast, kus õppusi kajastas ka avalik meediaruum. Ja see on laidetav,» kommenteeris aastatel 2000-2006 päästeameti peadirektori ametikohal olnud Mati Raidma.
Ta juhtis tähelepanu, et situatsioonilahendusi harjutavad õppused on teenistustele iseenesest olulised ja neid tehakse kogu maailmas. Kõik see aga telepilti või sotsiaalmeediasse alati ei jõua.
«Õppusel võib olla ka osaeesmärk anda sõnum ühiskonnale, et teenistused harjutavad ja on valmis erinevate keerukate väljakutsetega kohtuma - sellisel juhul peaks õppuse korraldaja sellega ka arvestama,» lisas ta.
Ühtlasi märkis Raidma, et faktis, et mängitakse läbi kordades üle võimendatud olukordi ja konflikte ning seda reaalsete rollitäitjatega, ei ole midagi eripärast. «Kas ja kuivõrd panna rõhku erinevate rollitäitjate väljanägemisele või nende käitumismustrile, oleneb õppuse ettevalmistaja professionaalsusest.»
Sealjuures on Raidma sõnul oluline reaalses keskkonnas situatsioonide läbimängimine, eesmärgiga harjutada erinevaid ülesandeid täitvate inimeste situatsiooniteadlikkust, stressitaluvust ja koostööd. Enamik neist situatsioonidest on reaalses elus ebatõenäolised.
«Reeglina ei ole see avaliku inforuumi materjal. Tegevused küll salvestatakse, kuid seda osalejatele hilisemaks analüüsiks ning vajadusel enda tegevuste korrigeerimiseks,» lisas ta.
Õppuse stsenaariumi kohaselt toimus liiklusõnnetus, milles said vigastada ka väikebussis olnud illegaalselt riiki sisenenud välismaalased. Seejärel nägi legend ette, et kohalikud inimesed said teada, et vallavanem majutas põgenikud kohalikku hostelisse. Kohalikele see aga ei meeldinud ja nad korraldasid tõelise mässu ning panid hosteli põlema.
